Nonii.Õhtuserv juba kumab.Ja paslik hetk jätkata ajuhalvatuse ohvri(le) nõu ja hingeabi pakkuvaid memuaare.Esmalt olulisimast:kui lamasin laksust toibudes pooloimetuna Järve haigla 4.korruse palatis koos viie hädasaanuga,sain vaid imetleda,kuidas vaagnaluumurdudega vanahärrrast liftipaigaldajaja ja sama veaga noor meremees oma raudpoltidega kinniveetud keskosadele toetudes ratastel kõndimisraamide toel kalidori pääle liikvele läksid.Mina ise peamiselt lamasin.Söögiajal ka istusin(siis vähemasti kaheksast padjast ehitatud toestuse vahel:tasakaal oli puha metsas või kusiganes varjul.Ja nii ma neid päevast päeva piidlesin,oodates päeva,mil ise kõigun ratastel torude vahel. Kui kord Slava,mu tubli,Norras õppinud terapeut.Sportlik vene noormees palatisse astus,palusin seda mehhanismi ligemale lükata ja mind selle külge haakida.Ei sobi see sulle,mees.Sina hakkad mul kohe kepiga käima,muidu pikendame taastumisprotsessi,teadis ta olla kategooriline.
Utopist,mõtlesin,mina olen unustanud tasakaaluhoidmisegi,mil moel ma kõnnin?Pikema seletuseta aitas poiss mu voodile istuma,siis tõstis püsti ja võttis piha ümbert kui tüdrukul laupäevaõhtusel guljanjel.Sedasi toetades kõnnitas ta mu koridoriringile jalutama.Mina kui kõrreke tuules ta küljes.Kahe kuti paariskõnd oleks Angeli aktiviste küll rõõmustanud,kuid neid vist ravitakse teistes haiglates.dr.Mardna ju äsja teavitas,et see kuri tõbi on haigus...No meil oli seevastu hoopis autoarmastus,mis patsienti ja põetajat sidus.Slava uuris minult,mida arvestada,kui oma Opel Kadetile võimsa,sportliku moortori aistevahele aretab.Medtaustaga noormees polnud üldse arvestanud kaaluka mootori mõju (esisilla kaudu) auto juhitavusele ja suurema kaalu tõttu ka esiamortidele.Keegi oli vaid põgusalt valgustanud tagasilla reduktori probleemi,mille hambaid võimsam veojõud võinuks hakkida.Et asi selle murega ei piirdu,kuulis ta minult.Ja niiviisi, mina teda harides ja tema mind üsna pea haigla treppidel kõnnitades me päevad möödusidki.Huvitav on olla nokkapidi koos vene inimesega,kes ei tea pooligi slaavikeelseid kalambuure ja huumorit,mida mina. Isegi see oli üllatus,et ükspäe olin varmas tööletulnut tervitama vene noorte tänase moeparooliga: Privet,komandir! Nii nad nimelt küsivad tänaval suitsu või tuld:Davai prikuritj,komandir!
Minu komandör oli rahvusele omaselt südamlik ja abivalmis,oleks igal juhul valmis temaga jätkuvalt lävima.Kuid vahepeal avas ta oma ravi- erapraksise ja siis kadus Soome tööle.Jäljetult minu jaoks.
Nagu ka Dovlatovi Sergei,kes Mikihiiremaale emigreerus.Tema raamatu asemel tõi mu kaasa täna Pihlaka raamatukogust kogemata Hvostovi,kelle kirjatükke naudime Luigepoja Expressenist.Oma raamatus "Võõrad lood" kirjutab ta slaavitarist, kes pärast Piiterit elab ja töötab Tallinnas ning trehvab Viru väljakul suisel aal soome kutte,kes mustas kuues pastorihärrat silmates hüüatavad:"Vittu.Batman!"
Nali selles,et slaavitarile tundus:ta oli välisriigi spioonide kohtumise pealtnägija ja öeldud fraas oli parool (?)
Voi viuluu,mita huumorit!
Naljakilluga ongi põhjust punktipanekuks.
Jääge terveks!
Ikka teie olmekirjanik
E.P.