maanantai 8. joulukuuta 2008

EestiPoiss

Hommik!Kuigi kalender näitab alles pimedama ilmaga päevakest,on täna juba hulga valgem kui eile.Ja mu mõttelendki valguse poole tormab. Kurbade päevade meenutuseta siiski ei saa.Kuna väidetavalt tulevat kõik haigused kosmosest,pakun ka sellekohase tõenduse.Lähedama maa pealt ja otsesihtimisega lastuna oleks mind kuklasse tabanud "nool" purustanud midagi suuremat kui juuspeene veresoone peaajus.Kui kiivrikandmine aitaks,pistke oma kuppel miskisse potti...Kiivrisse näiteks.
Tegelt on õigem tööga mitte üle pingutada:seda on ilmas palju,ega te üksi kõike teha jõua.Ja kiigake ikka passi ka.Kui kavatsete nagu noorpõlves töötada poolteist-kaks nädalat jutti,jättes uneajaks napid paar öötundi. 30-40 aastasena polnud mingi probleemi teha päeval ajalehte ,õhtul sekeldada oma poegade ja tütrekesega ning terve öö toksida köögis vana Underwoodi klahve,et maja kajas.Kui igal kevadtalvel oli mul autorallile lähedalseisva ajakirjanikuna võimalus ihuüksi teha valmis autoralli kava,mis puhul teenisin paari nädalaga paari kuu nö maksuvaba palga-kuigi makse kui niisuguseid polnudki. Vene inimesele maksti näppu vaid kolmandik väljateenitust,muu läks "riiklikult tagatavate hüvede" katlasse.Nii on väitnud mitmed majandusteoreetikud.Tänu Õhtulehes saadud tugevale põhjale suutsin olla nii koostaja,toimetaja,tehniline,keele- kui ka reklaamitoimetaja.Autohullus oli niigi veres,toonased tippsõitjad juba teretuttavad.Mäletan sedagi,kuidas kolleeg transpordipressist Georgi Vorobjov,kes oli küll tore mees ent mitte kirkaim kriit karbis,kord küsis: mida paganat sa kõik laupäevad-pühapäevad rallidel veedad?Ja pärast veel neid reportaaze toodad?Vaeseke ei teadnud,et see ongi mu elu.Ja teisiti ma ei saa.Koos Kristjan Svirgsdeniga rallifilmi teha oli ju omaette elamus!Mees,kes teleoperaatorina teinud kaasa ümbermaailmareisi purjelaeval Krusenstern istus mu kõrval kihutavas autos,"pelkurin paikalla" ja ma kihutasin lisakatselt teisele!Mu vaeseke Jorh oleks püksi teinud!
Ent astuks autodest eemale.Muidu olen nagu Patrik ja Sebastian,kes elus muud justkui ei märkagi.Mulle imponeerib veel luule(Hando Runnelit tsiteerisin omal ajal peast nagu vanem poeg Joel Artur Alliksaart)Noh.Mõõganeelajat ma just valmis ei kirjuta,Kurbade kaitseks välja astuda ei suuda.Kodulinna kaitsele mõeldes küll aprilliööle pühendatuna midagi sehkendasin:
ARMANI KOOD
Kui on vaja minna poodi
ajal öisel-ei tea koodi ?
Lahendusi mitut moodi
pakub elu.

Keset melu
Rabad sillutisekivi
Lased lendu-murrad koodi
astud poodi.
Võtad kõik,mis sul on vaja
tühjaks kraamid kogu maja-
sest nii on vaja!

NOCNOI PAZOOR
kui öine häbi
sest kännust eemale ei kuku käbi
Esiisad puruks lõik kord linna-
nendest kaugemale pole tarvis minna
Olgu selged kõik me sotid-
muu meid üldiselt ei koti:
kõik mis mahub,ajan kotti
patsaanidega panen rotti...
Kaunist päevakest teilegi!
E.P.

Ei kommentteja: