Õhtust kõigile bloggerdajaile ja-huvilistele e. tarbijaile.Mõtlen ikka veel tunaeilsele kohtumisõhtule me improviseeritud invaklubis.Seekord oli külas paljudele tuntud,kuid inimesena tundmatu arhitekt ja kunstiguru Vilen Künnapu.Nii huvitav inimene,et kohtumisõhtu lõpul,kui seinale kuvatud pildipood maailma matkadest ja ehitusteks vormunud või paberile jäänud projektidest koos kommentaaridega nähtud ja publiku arvukaile küsimustele vastatud, oli mul põhjust tänada nii ilmanäinud ja -teinud inimest kui meie Aivetki,kes ta leidis ja meie ette tõi.Ka külalise elukreedo,milleni ta jõudis teispoolsuse külastamise järel,oli mõtlemapanev ning vaegurite seltskonnale eriti õpetlik.Võtke endiga juhtunut nii,et see avas teile ukse uude maailma(kui sõnumit vahendada). On minugi käsi just nii käinud.Ennasthävitava tegevuse stiil oli küll maestrost erinev:meelemürkidest ja alkost suutsin kaugemale hoida,kuid ei see olnud mu päästerõngaks.Pärast ajulaksu minugi ees avanenud uued uksed ja teine maailm.Aga tänu sellele,et koju koti pääle ei jäänud toda vikatiga pässi tagasi ootama,vaid olen igiliikurina toiminguis.Katsun oma päevakesi mitte vegeteerides ja halades veeta.Mäletan,kui veresurve kimbutas, kartis mu emake ikka üksijäämist,et järsku kukub kokku ja sureb ära.Mina sellest numbrit ei teeks:eilegi ootasin 33.bussi Hiiu nurgal ja vaatasin peatusse kogunevaid inimesi,mõeldes:kas nad ikka annavad endile arul,et on siia ilma vaid viivuks tulnud? Ja varsti lahkuma peavad. Kui me rohkem sellele mõtleks,ju oleksime paremad inimesed igas suhtes. Mitte nii väiklased, tülivalmid,ahned,kadedad ega kiuslikud.On ju nii,et speissi jagub kõigile, kui vahel koomale võtta.Vajadusel teisi toetada, mõista ja elugi lahedamalt võtta.Hr.Künnapu sellele ei keskendunud,kuid need mõtted ma temalt vist sain.Või kõik tema maailma eri paigust kogutud religioossed muljed ja kogemused mind selleni viisid.Kui juhus tuleb, ma peaks Vileniga sellest rääkima.
Muide,ta tunnistas,et vist oli eelmises elus arhitektist preester kusagil Lõuna-Prantsusmaal.Ta tänane välimus ja esinemine ei jätnud selles kahtlusevarjugi.Mida arvad Vabadusristist linnaruumis ja vaidlustormist selle jalamil,küsisin.Sellega on lugu nii,et näita saatanale risti,tema kohe tagajalgadel,vastas Vilen.Ja sellepärast too projekt võitiski,et heitluses tumedate jõududega jääb rist ikka peale, väitis.Tänasin minu silmis parima selgituse eest.Olin ise arvanud,et puutinlased lärmavad,kuna nende issi ju Kremlist põrutas,et mingit Vabadussõda pole olnudki(?)Ju oli siis vaid mäss kommunistide õilsa ürituse vastu?Bunt või mjatez,mitte vabaduse sõda.Oleneb,kustpoolt vaadata,kostaks ma sm.GasPutinile.
aga Kremli eriteenistus ei laseks mind ligigi.Pean vist kirjutama või helistama.Kunagi ma Boriss Jeltsinile ju telegrammi saatsin.Kui ladna mees Vene esimeseks presidendiks valiti.Sõidan just Viru hotellist mööda, kui raadiost uudis kõlab.Pikemalt mõtlemata suunan oma Mersu Postimaja parklasse ja torman sisse.Telegrammiblanketile Moskva,Kreml.Tov.Jeltsinu
Pozdravljaju s pobedoi!Ulatan slaavi neiuksele rubla ja teksti.Loeb, naeratab ja ütleb:60 kopikat.Naerab edasi.Mis naljakat.Ei lähe kohale?
No läheb ikka,ütleb.Tean isegi,et mingi referent kogub kokku ja ütleb,mitu tuli.Aga minu spontaanne mõte sai teoks,muu enam ei huvita.
Ja tubli mehena onu Borja mu mällu jäänudki.
Rohkem taolisi ei sünni ja kommunismi kasvuhoone ei tooda.Jääte rahule ehk mitte,kuid
head und,mudilased!
Tervitustega teie
E.P.
perjantai 12. joulukuuta 2008
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti