EestiPoiss

Moens,te blogistid ja -huvilised!
Tunnen,et oleks justkui tuhatnelja kappava traavli järel kõlkuval reeotsal kihutamas,kust vahel maha pudenen.Elutempo ja sündmuste keerised on mu endasse haaranud, sest enam pole olnud mahti noort rähni mängida, kes innukalt teksti klaverisse toksib oma töönurgas.Uued uudised kappavad peale,kuid mul eelmisedki siia vormistamata.
Kolmapäeval toimus meil Lillekülas, Tallinna Puuetega Inimeste Koja loomingulise avardumise kursusel,kus käin juba mõned head nädalad neli-viis korda kuus kunstiõpetaja Aive Metsa käe all arenemas, huvitav kohtumine noore maalikunstniku August Künnapuga.Oktoobris-novembris 2008 käis me külaline Filipiinidel,kus avas oma maalinäituse, kohtus kohalike väga koloriitsete kunstnikega nende ateljeedes,mida ta piltidel nägime.Ka võrratut loodust ning inimeste elu-olu,mida kunstiinimese terav silm oli tabanud nii,et jäi mulje:olime temaga kaasas.Isegi kohalikus türmis, kus tegi vangidele autoportree-workshopi.Nägime pildimasina abil suures plaanis ka tema tööde kataloogi ülevaadet, mis oli väga mõjus,sest Kunstiakadeemia maaliõppejõuna valdab maalikeelt perfektselt,"kujutades asju nii nagu nad on".Samas selgus ka,et sale tumedapäine noormees on minu kunagise direktori Edgar Künnapu venna poeg.Kasutasin juhust ja saatsin tervitusi temaga onule,kes veedab oma päevi väga sportlikult. Remark:Autotranspordi Arvutuskeskuse direktoril Edgaril oli hea tööstiil: kuna minu juhitav Pressikeskus allus otseselt ministri I asetäitjale Kaerlepale,ei sekkunud arvutuskeskuse juht kunagi me töösse. Sovjetiajal ju öeldigi,et parim juht on see,kes ei sega inimestel töö tegemist. Aga jah,tagasi loomingulise avardumise juurde-viimases kunstitunnis jätkasime Andy Warholi stiilis autoportreede maalimist.Ehk valguskoopiate koloreerimist.Kasutan erksaid värve tunduvalt tagasihoidlikumalt kui mõnigi teine kunstihuviline vaegur.Kaks vene daami lausa üllatasid mind oma värvikäsitlusega-mitte elu seeski ei tuleks ma oma näomaalinguil selliste toonide peale.Aga kuna tegemist loomingulise avardumisega-äkki 0n kõik see mul alles ees?
Kõige paremat siis!Ja avarduge ikka loominguliselt,kui juhus avaneb.Mina hoian oma ajakirjanikusulge rooste eest:äsja teginLinnalehele loo MuPo uuet tasemest bussijänkude jahil.Just saatsin Pealinna lehele ära puudega inimeste infopäeva nupukese.Honorari küll keegi maksta ei jaksa/taha,kuid mõndagi vajalikku peab üllitada aitama.
Otsige sussi,mida sättida aknalauale ööseks!sest ega need päkapikud enam kaugel ole-kuigi koondamine harvendas nendegi ridu.Seitsmest vaid kolm järel,nagu nädala anekdoot pajatab.
Parimate tervitustega E.P.