Tere hilisõhtust!Eile märkisin tunnustavalt Hellat Rumvolti isiklikku rolli murdmatu liidu Eesti osariigi sovjetiaegse liiklusohutuse tagamisel.Pärast punktipanekut meenus,kuidas ta iga kord andis Liikluspressi ees aru pärast üleliidulisi RAI ülemate nõupidamisi,mis peeti ikka Moskvas.Mäletan,kord jutustas taunivalt ühe lõunaosariigi RAI ülema sõnavõtust,kus mees rääkis oma tööst."Meil,kui liiklusmilitsionäär patustab ja ta vallandatakse organitest, esitab ta tavaliselt palve ennistada tööle ilma palgata,kuid vormi kandmise õigusega(?)"-- Ja mehel pole häbi seda meie suure nõupidamise auditooriumile rääkida,imestas sm.Rumvolt.
Teinekord,kui jututeemaks olnud üleliiduline roolijoomarlusevastane sõda, oli esinenud keegi Siberi piirkonna RAI ülem "Meil ollakse alkoholi ja rooli kokkusobitamise suhtes vägagi ranged,jutustanud see asjamees. Näide: paljudes Siberimaa tanklates ripuvad nüüd sildid:Purjus juhte ei teenindata(?)
Ja see ongi vahend likvideerimaks pahet,lahutamaks sohvrit pudelist,küsis RAI ülem imestusega hääles.
Ju oli neid drastilisi seiku enamgi.Kõik muidugi ei meenu,kuid mõned markantseimadki näitavad rahvaste sulatusahju eri paigus valitsenud eri mõttelaadi ja arusaamu.
Tahakski veelkord nentida,et RAI tippjuhtidel,keskastme ohvitserkonnal ja reakoosseisulgi oli piisavalt autoriteeti.Ei mäletagi juhust,mil oleks käitutud nii,et tegemisi ja otsuseid saanuks naeruvääristada,kahtluse alla panna ehk täitmata jätta.Ükskõik siis millisel tasandil.
Kokkuvõtteks: mind ennastki,transpordiajakirjanikku,kutsuti mitmel korral süsteemi tööle.Esimest mäletan hästi:mõned mu tuttavad teenisid 3.toas,kapten Herbert .... alluvuses.selle löögirühma ülesanne oli korraldada nö diversiooniakte:sulgeda järjepanu Eestimaa eri piirkondade e.kohalike RAI allüksuste volialasid ca nädala kestel igal ööl ootamatute reididega.Käidi eri paigus tuvastamaks,kuidas on lood korra hoidmisega tegelikult(kas aruanded tööst ja esitatud tulemused on kooskõlas tegelikkusega).Sellesse rühma mind pealik kutsuski.Kuid minu mõttemaailma ja eesmärkidega elus ei passinud see,et miilitsavormis jahin öösiti liikluspätte ja autoärandajaid.Eredalt mäletan ka juhust,kui seoses mu aktiivse tegevusega liiklus-ja autoteemaliste artiklite kirjutamisel eriti pärast Liikluspressi sündi,kaasalöömist Mati Laose ja Ivo Pilve toimetatud Noorte Hääle liiklusnurgas "Vöötrada" ning lugematuid rallireportaaze eri väljaandeis kutsus mind enda kabinetti Tallinna RAI ülem Valter Soo ning pakkus Tallinna RAI liiklusproagandaohvitseti ametit.Ent toona olin nii hõivatud Autotranspordi Pressikeskuse huvitava ja mitmekesise tööga heas kollektiivis ega tahtnud/söandanud seda rahvakeeli "miilitsaksmineku" vastu välja vahetada.Kuna nö vene miilitsa maine ja aroomid jäänuks külge.Ka tulnuks loobuda mu loomeinimese märgist:oma pikkadest juustest,mida olen mönuga kandnud eluaeg kui vaba mehe tunnust.Lõpuks esitas viimase kutse mu hea sõber Erki,kes määrati omal soovil Hiiumaa pisitillukese RAI allüksuse juhiks.
Tuled saarele elama koos perega,saad korteri ja minu juures autoinspektori ameti.Normaalset kolleegi hädasti tarvis,toonitas ta.Ent oma kolme lapsega pere Tallinna kodust välja rebida enne kooliminekut polnud mul südant.Ka puudus meil karjuv elamispinnavajadus. Kuigi arvestatavate suvehiidlastena olime juba Kassaris juurdunudki,jätsin ka oma viimase shansi kasutamata.Valter Soo oli kindlasti rahul,et tema pakkumise peale lakke ei hüpanud.Sest pärast minu loobumist leiti TPIst äsjakoorunud Kirill Teiter selle töö peale. Sõnaosav ja muidu andekas inimene.Koos kellega tegin freelancerina mõnegi aasta RAI liikluspropaganda ajalehte Signaal.Oma põhitöö kõrvalharrastusena,nagu oli seda ka juhilubade taotlejailt sõidueksamite vastuvõtmine.Kui olin lõpetanud instruktorautojuhikooli.Nii et-kas ikkagi sündinud miilits?
Ikka parimat soovides
E.P.
torstai 6. marraskuuta 2008
Tilaa:
Lähetä kommentteja (Atom)
Ei kommentteja:
Lähetä kommentti