Zimmermanist ja kaadripoliitikast.
Olin sügavas hämmingus,kui Eesti riigisaladuste suhtlis simmerdanud Hermanist räägiti pärast räpaselt teolt kinnivõtmist kui kunagisest ausast kainerimiilitsast.Minu õiglustundel kargasid kuklakarvad turri:tere,talv!Aus kainerimiilits oleks nagu aal,lumivalgeke või pöialpoiss.Keda inimsilm veel näinud ei ole.Sest töötasin umbes Simmlitz-Stirlitzi hiilgepäevil ajalehe "Õhtuleht-Vecerni Tallinn"toimetuses.Vahel tuli toimetada ka krimirubriiki "01.02.03.04".Kuhu nn organitest saadeti lisaks muudele miilitsas registreeritud juhtumeile ka infot kainerikülalistest,keda ikka nimeliselt ära märgiti.Sageli juhtus,et patustanu, teades võimalusest lehte sattuda, üritas toimetusse helistades nime väljajätmist kaubelda.Kuid oli neidki,kes kurjustasid oma topeltkaristuse pärast:panite mu häbiposti, preemia võeti maha ja palgajääkidest tegid kainerivõmmid kah öösel taskud tühjaks!Isegi käekell ja hõbeportsigar läksid!
Ja selline "aus" kainerimiilits veel politseis heas kirjas!? Nii Luigepoja Expressenis väideti,kuidas mees riigisaladusi valvama pandi!Nujah,kui tolle ausa mehe legendist kopa ette virutas,nii lugejakirja nädalalehte saatsingi. Lisandusega:nii saladustevalvuriks kui riigi viljasalve valvama tuleks panna liikumispuudega invaliidid,kes pensionist suuremast sissetulekust kümne küünega kinni hoiaks,saladusi ega vilja paremale-vasakule ei parseldaks. Ega suudaks/tahaks isegi viljasalve sisse topeltvahelagesid ehitada!
Mu nimi all ja puha.Mõni luges mu mõttekildu kui Baskini või Zvanetski meelejahutaja-huumorit,kuid mul oli tõsi taga ja poleks tulnud mõttessegi müüa maha oma isamaad,et kodumaad jupikaupa tagasi osta nagu spioonil kombeks:maatükid siin ja seal,sest väike rahatilk tuli ju igal kuul...
Saame siis näha,kuidas vastutavad seltsimehed lahendavad Eesti riigi rahareservile valvurite leidmise küsimuse. Kas vaatavad ringi Tallinna Puudega Inimeste Kojas või Nõmme miilitsakooli vilistlaste klubis?
Kauneid-hingelisi advendipühi!
Teie endiselt positiivne
E.P.
sunnuntai 30. marraskuuta 2008
EestiPoiss
TÄNA:KÕHKLUSTE KÜÜSIS
Kuigi Kaalude tähtkujus sündinu üldiselt oma otsustes ei kahtle,rändab mõte vahel sellisele rajale:mis siis,kui...?
Nagu tunaeilegi,kui pojalt kuulsin,miks ta töölesõidutee kolmapäeval Järve Selveri juures katkes-bemmil läks mootor kuumaks.
Mis minu jaoks kõige kummalisem:põhjus selgus alles siis,kui auto sattus Kullipoisi töökotta Saku lähistel:ventilaatoririhm oli purunenud!?
Ja viga selgus alles töökojas?Tule taevas appi!tahaks hüüda nagu valitsusjuht.Minu sohvriaja eelsed sohvrid nägid vea ära kohe,kui aurupahvakud radikakorgist välja paiskusid või generaatori laadimine kadus.Normaalsel autol peaks vigu täna näitama nö "kellad" salongi näidikupaneelil või kontrolltuled.Kas rullnokside lemmik bemu seda trikki ei tea/oska? Ent tol hallil "eelajalooliste autode ajal" võttis sohver vöölt püksirihma,seadis selle ventilaatoririhmaks ning sõit jätkus.See oli isegi autojuhiõpikus,nagu ka ratta "lohvi"(sisekummi) parandamine õlgede või heinaga täitmise abil.
Mõni autojuht ei tea sedagi,kuidas varuratast purunenu asemele pista-no mis me räägime!
Ent tagasi mu otsustekahtluse manu.Kui poeg oli 16-aastane ja õppis alles Lilleküla gümnaasiumis,tuli talle kevadehakul peale suur armastus-mis ka sellises eas loomulik.Iga jumala päeva vabamal hetkel kargas Jens me Nõmme kodus jalgratta selga ja vuhistas Kadriorgu,kus neidisel oli Kopli Kunstiümnaasiumi kevadpraktika.Pedagoog juhendas tänast nimekat maalikunstnikku,kõrvalt õppis kunsti-ja tüdrukuhuviline noormees.Ja kui piiga oli astumas Tartu Kunstikooli,EW-aegse nimega Pallas,seadis ka perepoeg sammud sinna.Mis mind üldse ei üllatanud:oma keskaaegsed vihikud ja päeviku oli ta alati kaunistanud "kunstiteostega",mida õpsid ikka taunisid.Mina ei noominud,vaid isana nägin sodimistes tärkavat kunstihuvi.Ja sobival hetkel sokutasin pojale näppu valiku kirjakunsti kataloogidest mida olin endale varunud kunagi,et maestro Villu Tootsi mainekasse kirjakunstikooli astuda.Töö kõrvalt sinna väga paljud läksidki,kuid mu rahutu ajakirjanikutöö ja rallireportaazide kirjutamise tuhin ning sovjetiaja rallikavade tegemise suhteline tulusus pere elatamise mõttes võtsid ikka nädalavahetuste ajagi...Las poiss harjutab,mõtlesin.Ja vaat mis välja tuli!Ega sa ometi ei luba poega sinna Tartu linna?riidles laste ema.Polnud minu stiil keelata inimesel arenemast,püsisin vakka.Sest kui tütar kippus Tondi Maneezi hobustega sõitma algklassipäevil,või kui suuremana leidis üles Kevade t. Laste Kunstikooli ukselingi või otsis endale isikliku kitarrimänguõpsi Muusikakeskkoolist me kodu lähedalt,võtsin endale ikka finantseerijarolli.Sest polnud minust ei ratsatreenerit ega kitarristi,et ise suutnuks areneva neiukese huvialadega sammu pidada ega mentoriks olla.Ja nüüdki ei sobinuks poja pürgimustele vetot panna.Ka Liisa soostus lõpuks:las läheb,ega ta kohe ju sisse saagi.Inimesed katsetavad aastaid,selle aja peale tal gümnaasium läbi...
Aga mees läks,lükkas nö jalaga ukse lahti-ja oligi sees!Need Kadriorus suure armastusega tehtud taiesed tunnistati seega kunstiks,mis kooli astuva autori siseilma peegeldasid,skulptoriks vormistatavast ainesest märku andsid.Täna ta küll kivi ei toksi,sest pere (kaksikud pojad ja kaasa) eeldavad stabiilset töökohta.Poliitikatuultenuusutajast "kuvanveistaja" elu pole ju kah kurb,kuni His Master veel pumba juures sekeldab.Mina ise nahkkuues Taunot ei tauni-mees leidnud oma turunishi.
Aga naastes mu kahtluste juurde:vahel,kui noor mees autoasjus kobamisi toimetab ja autodidaktina püüab hakkama saada,mõtlen:kas ikka oli õige tegu anda noor poiss Tartu vallatute plikade koolitada selmet teda ise kättpidi hoopis auto juures samm-sammult juhendada.Kui Taevane Isa vaid armuliselt elupäevakesi jagaks,teeks seda noorte autohulludest pojapoegadega.Kui ma nendeaegsetest autodest veel midagi jagaks!
Autoteemale tänaseks punkti pannes selgitan,miks ja kuidas tekkis mu Mersumaasturile,kandilisele antratsiidivärvi G-wagonile regnumber EP-I. Ise parasjagu hõivatud Fordi uue reklaamikampaania kokkuklapitamisega, astus sisse ARKs töötanud autohullust sõber hiiobisõnumiga: mingi apsaka tõttu on paari nädala jagu aega saada autole tellitav number tavahinnaga 180 eeku!?!Mida hullu,mul ju number olemas,kohmasin.Räägin uuesti, aeglasemalt ja oma sõnadega,oli semu kannatlik.Rääkiski.Sain juba esmakuuldel asjale pihta ning olingi mõelnud,kuidas sõdida vastu tärkavale trendile:öösel varastati seisva auto nr,kruviti see külge oma rondile ja mindi bensiini varastama/tasumata tankima.Viha tegi see,et kui tõde selgus,oli kahjukannataja sunnitud numbrid vahetama ja riigilõivudki tasuma(?)Pätt aga pidas peenikest naeru ja jahtis uut ohvrit.Arvasin,et extrakombinatsiooni ei varastata,liiga silmatorkav.Mis numbri võtad,küsiti ukselt.Mis siin pikalt-võtaks EP ühe, klubisoomlased just ütlesid,et olin ostnud Elu Parima auto,kohmasin.
Nädala pärast oli autonumber mu töölaual.Üllatusega tasusin arve,sest tööhoos oli eellugu pea et ununenud.
Homme siis riigisaladuste simmerdamisest ja kallutatud Eesti meediast.
Nägesh!
E.P.
Kuigi Kaalude tähtkujus sündinu üldiselt oma otsustes ei kahtle,rändab mõte vahel sellisele rajale:mis siis,kui...?
Nagu tunaeilegi,kui pojalt kuulsin,miks ta töölesõidutee kolmapäeval Järve Selveri juures katkes-bemmil läks mootor kuumaks.
Mis minu jaoks kõige kummalisem:põhjus selgus alles siis,kui auto sattus Kullipoisi töökotta Saku lähistel:ventilaatoririhm oli purunenud!?
Ja viga selgus alles töökojas?Tule taevas appi!tahaks hüüda nagu valitsusjuht.Minu sohvriaja eelsed sohvrid nägid vea ära kohe,kui aurupahvakud radikakorgist välja paiskusid või generaatori laadimine kadus.Normaalsel autol peaks vigu täna näitama nö "kellad" salongi näidikupaneelil või kontrolltuled.Kas rullnokside lemmik bemu seda trikki ei tea/oska? Ent tol hallil "eelajalooliste autode ajal" võttis sohver vöölt püksirihma,seadis selle ventilaatoririhmaks ning sõit jätkus.See oli isegi autojuhiõpikus,nagu ka ratta "lohvi"(sisekummi) parandamine õlgede või heinaga täitmise abil.
Mõni autojuht ei tea sedagi,kuidas varuratast purunenu asemele pista-no mis me räägime!
Ent tagasi mu otsustekahtluse manu.Kui poeg oli 16-aastane ja õppis alles Lilleküla gümnaasiumis,tuli talle kevadehakul peale suur armastus-mis ka sellises eas loomulik.Iga jumala päeva vabamal hetkel kargas Jens me Nõmme kodus jalgratta selga ja vuhistas Kadriorgu,kus neidisel oli Kopli Kunstiümnaasiumi kevadpraktika.Pedagoog juhendas tänast nimekat maalikunstnikku,kõrvalt õppis kunsti-ja tüdrukuhuviline noormees.Ja kui piiga oli astumas Tartu Kunstikooli,EW-aegse nimega Pallas,seadis ka perepoeg sammud sinna.Mis mind üldse ei üllatanud:oma keskaaegsed vihikud ja päeviku oli ta alati kaunistanud "kunstiteostega",mida õpsid ikka taunisid.Mina ei noominud,vaid isana nägin sodimistes tärkavat kunstihuvi.Ja sobival hetkel sokutasin pojale näppu valiku kirjakunsti kataloogidest mida olin endale varunud kunagi,et maestro Villu Tootsi mainekasse kirjakunstikooli astuda.Töö kõrvalt sinna väga paljud läksidki,kuid mu rahutu ajakirjanikutöö ja rallireportaazide kirjutamise tuhin ning sovjetiaja rallikavade tegemise suhteline tulusus pere elatamise mõttes võtsid ikka nädalavahetuste ajagi...Las poiss harjutab,mõtlesin.Ja vaat mis välja tuli!Ega sa ometi ei luba poega sinna Tartu linna?riidles laste ema.Polnud minu stiil keelata inimesel arenemast,püsisin vakka.Sest kui tütar kippus Tondi Maneezi hobustega sõitma algklassipäevil,või kui suuremana leidis üles Kevade t. Laste Kunstikooli ukselingi või otsis endale isikliku kitarrimänguõpsi Muusikakeskkoolist me kodu lähedalt,võtsin endale ikka finantseerijarolli.Sest polnud minust ei ratsatreenerit ega kitarristi,et ise suutnuks areneva neiukese huvialadega sammu pidada ega mentoriks olla.Ja nüüdki ei sobinuks poja pürgimustele vetot panna.Ka Liisa soostus lõpuks:las läheb,ega ta kohe ju sisse saagi.Inimesed katsetavad aastaid,selle aja peale tal gümnaasium läbi...
Aga mees läks,lükkas nö jalaga ukse lahti-ja oligi sees!Need Kadriorus suure armastusega tehtud taiesed tunnistati seega kunstiks,mis kooli astuva autori siseilma peegeldasid,skulptoriks vormistatavast ainesest märku andsid.Täna ta küll kivi ei toksi,sest pere (kaksikud pojad ja kaasa) eeldavad stabiilset töökohta.Poliitikatuultenuusutajast "kuvanveistaja" elu pole ju kah kurb,kuni His Master veel pumba juures sekeldab.Mina ise nahkkuues Taunot ei tauni-mees leidnud oma turunishi.
Aga naastes mu kahtluste juurde:vahel,kui noor mees autoasjus kobamisi toimetab ja autodidaktina püüab hakkama saada,mõtlen:kas ikka oli õige tegu anda noor poiss Tartu vallatute plikade koolitada selmet teda ise kättpidi hoopis auto juures samm-sammult juhendada.Kui Taevane Isa vaid armuliselt elupäevakesi jagaks,teeks seda noorte autohulludest pojapoegadega.Kui ma nendeaegsetest autodest veel midagi jagaks!
Autoteemale tänaseks punkti pannes selgitan,miks ja kuidas tekkis mu Mersumaasturile,kandilisele antratsiidivärvi G-wagonile regnumber EP-I. Ise parasjagu hõivatud Fordi uue reklaamikampaania kokkuklapitamisega, astus sisse ARKs töötanud autohullust sõber hiiobisõnumiga: mingi apsaka tõttu on paari nädala jagu aega saada autole tellitav number tavahinnaga 180 eeku!?!Mida hullu,mul ju number olemas,kohmasin.Räägin uuesti, aeglasemalt ja oma sõnadega,oli semu kannatlik.Rääkiski.Sain juba esmakuuldel asjale pihta ning olingi mõelnud,kuidas sõdida vastu tärkavale trendile:öösel varastati seisva auto nr,kruviti see külge oma rondile ja mindi bensiini varastama/tasumata tankima.Viha tegi see,et kui tõde selgus,oli kahjukannataja sunnitud numbrid vahetama ja riigilõivudki tasuma(?)Pätt aga pidas peenikest naeru ja jahtis uut ohvrit.Arvasin,et extrakombinatsiooni ei varastata,liiga silmatorkav.Mis numbri võtad,küsiti ukselt.Mis siin pikalt-võtaks EP ühe, klubisoomlased just ütlesid,et olin ostnud Elu Parima auto,kohmasin.
Nädala pärast oli autonumber mu töölaual.Üllatusega tasusin arve,sest tööhoos oli eellugu pea et ununenud.
Homme siis riigisaladuste simmerdamisest ja kallutatud Eesti meediast.
Nägesh!
E.P.
lauantai 29. marraskuuta 2008
EestiPoiss
Päevast,te uudishimutsejad!Mis saab olla veel põnevam kui leida pelgupaiga seina vahelt Anne Franki päeviku koltunud lehekülgi ja himuralt süüvida sellesse,mida teine inimene tundis ja mõtles,mis läbielamused teda valdasid.Pretendeerimata küll kuulsa juudineiu pihtimusraamatuga sarnasele surematule mainele võib iga sõnasepitseja ometi loota,et koos temaga ei lähe kaduvikku mitte kõik.Ka olevat iga inimese elust võimalik kirjutada üks raamat.Mina ühega ei piirduks,kui kord hoogu satun.Blogi saab ju kah siit kõvade kaante vahele pista.Minu vaevarikas insultiepopöa vääriks samuti koos vaeva ja läbielamuste ning tuhast tõusuga kirjapanekut e jäädvustamist tulevastele põlvedele.Ja kolmas oleks projektinimega "Autod minu elus"vms,kuhu olen valmis akvarellis sisse sehkendama kunagi omatud vehiikleid alates sportkabrioletist Hansa Sport6.Lisaks tarvilist autoasjandusteavet noorte autohuviliste,paariaastaste kaksikute pojapoegade Patriku ja Sebastiani tarvis.Muidu vasta iga hetk sellele või tollele autoküsimusele.Lihtsam mul need koguda ja vastata ühekorraga...sest omas peres vastan mina,aga teil?Küsimused on küllap vastatavad,kuid vastused küsitavad-nagu tõdes kord maestro Priit Aimla...
Ent kuidas sai inimesest,kes oma poolesajandi-pikkuse tööelu vältel on tegelenud oma meelisala-autodega, tundnud neist rõõmu ja rahuldust ning saanud isegi oma nö hobi eest palka,selline vaegur kui vana aeglane kilpkonn.Unistab vaid golfimängust ja kepikõnni-võimalusest ega juhi autot mujal kui Hiiu saarel,sest nii on kindlam.
Auto-ja teedeministeeriumi pressikeskuse ajakirjanikuna, hiljem peatoimetajana olen sõitnud lisaks ameti-Volgale mitmete huvitavate sõiduriistadega oma rahakoti mõõtude piires, lemmikmargiks Mercedes-Benz.Olen saanud tunda ehedat rõõmu oma hobi-ja klubiautost, Saksa autotööstuse omaaegsest lipulaevastiku liikmest-Mercedes-Benz 290 Pullman Limousine mida toodeti 1934-37 ja mille sünniaastaks olid uued peremehed, Leningradi sõjakomissariaadi ohvitserid lasknud märkida 1939.Mul puudus veneajal juurdepääs arhiividele nii siin kui sealpool. Muidu uurinuks sedagi,kas autoga kaasaskäinud legend:see sõiduk saabus Saksamaalt pärast sõda punavenesse sõjakahjude kompenseerimise käigus, vastab tõele.Nii et polnudki siis varastatud Dresdeni muuseumist jm. nagu paljud teised murdmatu liidu aladele tekkinud rariteedid?Kui poeg asus autotalli kohale maja ehitama,tuli meid pereautona teeninud muuseumieksponaat jalust ära müüa.Niigi oli see seisnud kogu uue Eesti aja,sest 18 liitrit sajale oli liiga karm .Bensiinikriis võttis viimasegi himu nii janust aparaati piinata. Kui aastal 1988 tõin Soomest korraliku diiselauto MB220D, kadus mõte ja huvigi vanakesest haruldust lõpuni kulutada.Oli ju kahe vene ohvitseri käes kokku 25 aastat remondiootel seisnud tühise vea pärast (ju neidki see kütusekulu pelutas!) võis seista ka minu kodugaraazis.Aga lahe oli suvel automatkal olla küll:sõidad mööda Eestimaad,kolmel lapsel ja stafil salongis ruumi laialt.Ainult iga linna parklas tuli olla esitlusvalmis,sest rahvamass kogunes kähku ümber.Mitme aasta jooksul pidas liiklusmiilitski kinni vaid ühe korra:Hiiu jaama taga.Et justkui koduukse all.Kuni otsisin dokumente,lõid noormehed käega: ju need korras ,tehke parem kapott lahti.Kuuene reasmootor oli neil seninägematu, sealt siis ka huvi küsida ja uurida.Täna hoiab uus omanik seda kirsipunast, kohvriga pakiraamil relva Palmse mõisas teiste vanakeste hulgas.Pärast ennistamist (värv ja üldine muuseumikonditsiooni viimine) on ta lubanud jätta auto seisma alles sündivasse Eesti Tehnikamuuseumi.
Kunagi oli Riho Rõõmus valmis lubama meid oma muuseumiga Lauluväljaku alaserva, kus Pirita tee värava lähedal seisis amortiseerunud Tantsutare,mille punane kukk neelas.Siis tekkis Kultuuriministeeriumi ettepanekul mõte paigutada muuseumihoone Vabaõhumuuseumi linnapoolsesse otsa.Siis vahetus minister ning uueks kohaks sai Volta tehaste krunt Kalinini uulitsas,mille järelejäänud hooneosa oleks otsustajate arust tasunud renoveerida tehnikamuuseumiks.Täna,mil Eesti majanduskasvu tõusuhoog on veidi aeglustunud,kui täpselt formuleerida, nihkus muuseumi rajamine küll veidi tahaplaanile.Kuigi projektiga seotud klubilase Rene sõnutsi pole lubatud summade teisaldamisest veel juttu olnud.Elame-näeme.
Kuulmiseni siis,mu armsad.
teie E.P.
Ent kuidas sai inimesest,kes oma poolesajandi-pikkuse tööelu vältel on tegelenud oma meelisala-autodega, tundnud neist rõõmu ja rahuldust ning saanud isegi oma nö hobi eest palka,selline vaegur kui vana aeglane kilpkonn.Unistab vaid golfimängust ja kepikõnni-võimalusest ega juhi autot mujal kui Hiiu saarel,sest nii on kindlam.
Auto-ja teedeministeeriumi pressikeskuse ajakirjanikuna, hiljem peatoimetajana olen sõitnud lisaks ameti-Volgale mitmete huvitavate sõiduriistadega oma rahakoti mõõtude piires, lemmikmargiks Mercedes-Benz.Olen saanud tunda ehedat rõõmu oma hobi-ja klubiautost, Saksa autotööstuse omaaegsest lipulaevastiku liikmest-Mercedes-Benz 290 Pullman Limousine mida toodeti 1934-37 ja mille sünniaastaks olid uued peremehed, Leningradi sõjakomissariaadi ohvitserid lasknud märkida 1939.Mul puudus veneajal juurdepääs arhiividele nii siin kui sealpool. Muidu uurinuks sedagi,kas autoga kaasaskäinud legend:see sõiduk saabus Saksamaalt pärast sõda punavenesse sõjakahjude kompenseerimise käigus, vastab tõele.Nii et polnudki siis varastatud Dresdeni muuseumist jm. nagu paljud teised murdmatu liidu aladele tekkinud rariteedid?Kui poeg asus autotalli kohale maja ehitama,tuli meid pereautona teeninud muuseumieksponaat jalust ära müüa.Niigi oli see seisnud kogu uue Eesti aja,sest 18 liitrit sajale oli liiga karm .Bensiinikriis võttis viimasegi himu nii janust aparaati piinata. Kui aastal 1988 tõin Soomest korraliku diiselauto MB220D, kadus mõte ja huvigi vanakesest haruldust lõpuni kulutada.Oli ju kahe vene ohvitseri käes kokku 25 aastat remondiootel seisnud tühise vea pärast (ju neidki see kütusekulu pelutas!) võis seista ka minu kodugaraazis.Aga lahe oli suvel automatkal olla küll:sõidad mööda Eestimaad,kolmel lapsel ja stafil salongis ruumi laialt.Ainult iga linna parklas tuli olla esitlusvalmis,sest rahvamass kogunes kähku ümber.Mitme aasta jooksul pidas liiklusmiilitski kinni vaid ühe korra:Hiiu jaama taga.Et justkui koduukse all.Kuni otsisin dokumente,lõid noormehed käega: ju need korras ,tehke parem kapott lahti.Kuuene reasmootor oli neil seninägematu, sealt siis ka huvi küsida ja uurida.Täna hoiab uus omanik seda kirsipunast, kohvriga pakiraamil relva Palmse mõisas teiste vanakeste hulgas.Pärast ennistamist (värv ja üldine muuseumikonditsiooni viimine) on ta lubanud jätta auto seisma alles sündivasse Eesti Tehnikamuuseumi.
Kunagi oli Riho Rõõmus valmis lubama meid oma muuseumiga Lauluväljaku alaserva, kus Pirita tee värava lähedal seisis amortiseerunud Tantsutare,mille punane kukk neelas.Siis tekkis Kultuuriministeeriumi ettepanekul mõte paigutada muuseumihoone Vabaõhumuuseumi linnapoolsesse otsa.Siis vahetus minister ning uueks kohaks sai Volta tehaste krunt Kalinini uulitsas,mille järelejäänud hooneosa oleks otsustajate arust tasunud renoveerida tehnikamuuseumiks.Täna,mil Eesti majanduskasvu tõusuhoog on veidi aeglustunud,kui täpselt formuleerida, nihkus muuseumi rajamine küll veidi tahaplaanile.Kuigi projektiga seotud klubilase Rene sõnutsi pole lubatud summade teisaldamisest veel juttu olnud.Elame-näeme.
Kuulmiseni siis,mu armsad.
teie E.P.
EestiPoiss
Moens,te blogistid ja -huvilised!
Tunnen,et oleks justkui tuhatnelja kappava traavli järel kõlkuval reeotsal kihutamas,kust vahel maha pudenen.Elutempo ja sündmuste keerised on mu endasse haaranud, sest enam pole olnud mahti noort rähni mängida, kes innukalt teksti klaverisse toksib oma töönurgas.Uued uudised kappavad peale,kuid mul eelmisedki siia vormistamata.
Kolmapäeval toimus meil Lillekülas, Tallinna Puuetega Inimeste Koja loomingulise avardumise kursusel,kus käin juba mõned head nädalad neli-viis korda kuus kunstiõpetaja Aive Metsa käe all arenemas, huvitav kohtumine noore maalikunstniku August Künnapuga.Oktoobris-novembris 2008 käis me külaline Filipiinidel,kus avas oma maalinäituse, kohtus kohalike väga koloriitsete kunstnikega nende ateljeedes,mida ta piltidel nägime.Ka võrratut loodust ning inimeste elu-olu,mida kunstiinimese terav silm oli tabanud nii,et jäi mulje:olime temaga kaasas.Isegi kohalikus türmis, kus tegi vangidele autoportree-workshopi.Nägime pildimasina abil suures plaanis ka tema tööde kataloogi ülevaadet, mis oli väga mõjus,sest Kunstiakadeemia maaliõppejõuna valdab maalikeelt perfektselt,"kujutades asju nii nagu nad on".Samas selgus ka,et sale tumedapäine noormees on minu kunagise direktori Edgar Künnapu venna poeg.Kasutasin juhust ja saatsin tervitusi temaga onule,kes veedab oma päevi väga sportlikult. Remark:Autotranspordi Arvutuskeskuse direktoril Edgaril oli hea tööstiil: kuna minu juhitav Pressikeskus allus otseselt ministri I asetäitjale Kaerlepale,ei sekkunud arvutuskeskuse juht kunagi me töösse. Sovjetiajal ju öeldigi,et parim juht on see,kes ei sega inimestel töö tegemist. Aga jah,tagasi loomingulise avardumise juurde-viimases kunstitunnis jätkasime Andy Warholi stiilis autoportreede maalimist.Ehk valguskoopiate koloreerimist.Kasutan erksaid värve tunduvalt tagasihoidlikumalt kui mõnigi teine kunstihuviline vaegur.Kaks vene daami lausa üllatasid mind oma värvikäsitlusega-mitte elu seeski ei tuleks ma oma näomaalinguil selliste toonide peale.Aga kuna tegemist loomingulise avardumisega-äkki 0n kõik see mul alles ees?
Kõige paremat siis!Ja avarduge ikka loominguliselt,kui juhus avaneb.Mina hoian oma ajakirjanikusulge rooste eest:äsja teginLinnalehele loo MuPo uuet tasemest bussijänkude jahil.Just saatsin Pealinna lehele ära puudega inimeste infopäeva nupukese.Honorari küll keegi maksta ei jaksa/taha,kuid mõndagi vajalikku peab üllitada aitama.
Otsige sussi,mida sättida aknalauale ööseks!sest ega need päkapikud enam kaugel ole-kuigi koondamine harvendas nendegi ridu.Seitsmest vaid kolm järel,nagu nädala anekdoot pajatab.
Parimate tervitustega E.P.
Tunnen,et oleks justkui tuhatnelja kappava traavli järel kõlkuval reeotsal kihutamas,kust vahel maha pudenen.Elutempo ja sündmuste keerised on mu endasse haaranud, sest enam pole olnud mahti noort rähni mängida, kes innukalt teksti klaverisse toksib oma töönurgas.Uued uudised kappavad peale,kuid mul eelmisedki siia vormistamata.
Kolmapäeval toimus meil Lillekülas, Tallinna Puuetega Inimeste Koja loomingulise avardumise kursusel,kus käin juba mõned head nädalad neli-viis korda kuus kunstiõpetaja Aive Metsa käe all arenemas, huvitav kohtumine noore maalikunstniku August Künnapuga.Oktoobris-novembris 2008 käis me külaline Filipiinidel,kus avas oma maalinäituse, kohtus kohalike väga koloriitsete kunstnikega nende ateljeedes,mida ta piltidel nägime.Ka võrratut loodust ning inimeste elu-olu,mida kunstiinimese terav silm oli tabanud nii,et jäi mulje:olime temaga kaasas.Isegi kohalikus türmis, kus tegi vangidele autoportree-workshopi.Nägime pildimasina abil suures plaanis ka tema tööde kataloogi ülevaadet, mis oli väga mõjus,sest Kunstiakadeemia maaliõppejõuna valdab maalikeelt perfektselt,"kujutades asju nii nagu nad on".Samas selgus ka,et sale tumedapäine noormees on minu kunagise direktori Edgar Künnapu venna poeg.Kasutasin juhust ja saatsin tervitusi temaga onule,kes veedab oma päevi väga sportlikult. Remark:Autotranspordi Arvutuskeskuse direktoril Edgaril oli hea tööstiil: kuna minu juhitav Pressikeskus allus otseselt ministri I asetäitjale Kaerlepale,ei sekkunud arvutuskeskuse juht kunagi me töösse. Sovjetiajal ju öeldigi,et parim juht on see,kes ei sega inimestel töö tegemist. Aga jah,tagasi loomingulise avardumise juurde-viimases kunstitunnis jätkasime Andy Warholi stiilis autoportreede maalimist.Ehk valguskoopiate koloreerimist.Kasutan erksaid värve tunduvalt tagasihoidlikumalt kui mõnigi teine kunstihuviline vaegur.Kaks vene daami lausa üllatasid mind oma värvikäsitlusega-mitte elu seeski ei tuleks ma oma näomaalinguil selliste toonide peale.Aga kuna tegemist loomingulise avardumisega-äkki 0n kõik see mul alles ees?
Kõige paremat siis!Ja avarduge ikka loominguliselt,kui juhus avaneb.Mina hoian oma ajakirjanikusulge rooste eest:äsja teginLinnalehele loo MuPo uuet tasemest bussijänkude jahil.Just saatsin Pealinna lehele ära puudega inimeste infopäeva nupukese.Honorari küll keegi maksta ei jaksa/taha,kuid mõndagi vajalikku peab üllitada aitama.
Otsige sussi,mida sättida aknalauale ööseks!sest ega need päkapikud enam kaugel ole-kuigi koondamine harvendas nendegi ridu.Seitsmest vaid kolm järel,nagu nädala anekdoot pajatab.
Parimate tervitustega E.P.
perjantai 28. marraskuuta 2008
EestiPoiss
Hellou,kõik ettevõtlikud eestlased ja muidu hakkajad,kes te iganes mistahes maailmanurgast(kui maailm ikka on nurgeline?) siia kokku voorinud.Kes majanduspagulasena,kui oma suurel kodumaal veelgi nirum elada,kes tulnud mujalt nautima Eesti kaunist loodust ja veelgi kaunimaid naisi. Teretulnud te kõik,kes oma põhikirjaga pole roninud võõrasse kloostrisse,või kuidas nad ütlevadki...
Ettevõtlikkuse lipp heljub täna kõrgel seepärast,et tulen just MKMi ja EASi ühiselt ettevõtlusseminarilt majandusministeeriumi Aatriumist, Harju t. kus vastavad ja vastutavad asjamehed üritasid kergitada katet ning lasta pressijüngreil piiluda oma telgisoppidesse.
Saime kuulda seda,et vahel massimeedias levivad kõlakad,justkui ei oskaks kohtlasevõitu eestlane kasutada Euroliidust siia vulisevaid rahajõgesid,ei pea õnneks paika.Ettevõtluse arendamise sihtasutus kasutab ära miljardeid eurosid,osa isegi kahekordselt(?)sest praeguse seisuga 200 miljoniline ülejääk on tulnud tagasi firmade esimeselt rahastamisringilt ning läheb tuuri teistkordselt.Selgitan-teatud projektid,mis on saanud tagastatavat raha,on teeninud nö laenud tagasi!Meeldiv on tõdeda sedagi,et vahel minu silmis Kalle Kulboki sarnaselt toimetav Juhan pole selline mitte:minu kahele eksporti puutuvale küsimusele vastas pädevalt,kähku, asjalikult ja konkreetselt.Nagu majandusminister, kes majandusteemalisi küsimusi valdab nii, et puudub kohene vajadus nõuniku järele.Mõlemad, Majandusminni asekantsler kui ettevõtlusarendajate peamees toonitasid oma ettekandeis ekspordisuuteliste ettevõtete kasvatamist ja toitmist. Küsimustevoorus tahtsingi teada,kas on loota mingit lahendust Kunda äsja alustanud haavapuidumassitehase pöördumisel vabariigi valitsuse poole saada elektriaktsiisivabastust.Kuna tootmine 95% ekspordile suunatud: Juhan vastaski,et taolisi ettevõtteid on meil vaid 5 ning tema on ettepaneku poolt ja tõstatanud küsimuse ka valitsuses.Rahandusminister on vastu ning lahenduseotsimine jätkub. Konsensuse leidmise soov olemas ning jaanuarikuu peaks tooma selguse.Tore,kui nii läheb.Sest mida meil ikka niiväga eksportida ongi,tegijaile tuleb ulatada abikäsi.Teine küsimus minult lähedasel teemal:kuna USA ja osalt Euroopagi autotööstus kõigub mõlemal jalal,on juba hädas viis Maarjamaa ettevõtet, kes toodavad komponente mitme autotööstuse tarvis.Kas pankrot,lõpp,mutt ja jokk?Siingi oli Juhan asekantsleri toel pädev vastama,et Metec,kes tootis veoautotehastele kroomitud lisanddetaile, on leidnud uue turunurga ning asunud tegema meditsiiniasutustele tarvilist sisustust.Mis tänu kroompindadele hästi sterliseeritav.Lisaks avaldas ta lootust, et ka juhtmekimpude tootjad leiavad endile muud tööd."Kuna nende 15 ettevõtte juhtkonnad on pädevad ja kogenud tegijad"Jäi meeldiv mulje,et kui hättasattunud ka ministeeriumi abikätt vajaks,seda neile ei keelata.
Mis jättis hea tunde,kui otsad kokku võtsime.Raskel ajal oskab eestlane ikka kokku hoida,teisele tuge pakkuda,mõtlesin jopet selga ajades...Miks me oma paremail päevil kokkukuulumistunnet elus ei hoia,mina ei tea.
Kui teie teate,helistage,kirjutage joonistage.Kas mulle või Juhanile või Eesti Ajakirjanike Liitu.Kus oleme tõsiselt mures suure osa Eesti massimeedia destruktiivse hoiaku pärast.Moodsa aja press kuulub ju välisomanikele,kes meelsasti hoiavad oma töötajaskonda eemal EAList ja selle mõjuväljast.Kardavad vist,et ametiühingusarnane moodustis(nende arvates)võiks muutuda neile ohtlikuks.Seda omanike arust,kes peavad vist silmas kommunistide lendlauset "Ühenduses peitub jõud!"
Ja seda jõudu pigem tasuks karta?
Ettevõtlikkuse lipp heljub täna kõrgel seepärast,et tulen just MKMi ja EASi ühiselt ettevõtlusseminarilt majandusministeeriumi Aatriumist, Harju t. kus vastavad ja vastutavad asjamehed üritasid kergitada katet ning lasta pressijüngreil piiluda oma telgisoppidesse.
Saime kuulda seda,et vahel massimeedias levivad kõlakad,justkui ei oskaks kohtlasevõitu eestlane kasutada Euroliidust siia vulisevaid rahajõgesid,ei pea õnneks paika.Ettevõtluse arendamise sihtasutus kasutab ära miljardeid eurosid,osa isegi kahekordselt(?)sest praeguse seisuga 200 miljoniline ülejääk on tulnud tagasi firmade esimeselt rahastamisringilt ning läheb tuuri teistkordselt.Selgitan-teatud projektid,mis on saanud tagastatavat raha,on teeninud nö laenud tagasi!Meeldiv on tõdeda sedagi,et vahel minu silmis Kalle Kulboki sarnaselt toimetav Juhan pole selline mitte:minu kahele eksporti puutuvale küsimusele vastas pädevalt,kähku, asjalikult ja konkreetselt.Nagu majandusminister, kes majandusteemalisi küsimusi valdab nii, et puudub kohene vajadus nõuniku järele.Mõlemad, Majandusminni asekantsler kui ettevõtlusarendajate peamees toonitasid oma ettekandeis ekspordisuuteliste ettevõtete kasvatamist ja toitmist. Küsimustevoorus tahtsingi teada,kas on loota mingit lahendust Kunda äsja alustanud haavapuidumassitehase pöördumisel vabariigi valitsuse poole saada elektriaktsiisivabastust.Kuna tootmine 95% ekspordile suunatud: Juhan vastaski,et taolisi ettevõtteid on meil vaid 5 ning tema on ettepaneku poolt ja tõstatanud küsimuse ka valitsuses.Rahandusminister on vastu ning lahenduseotsimine jätkub. Konsensuse leidmise soov olemas ning jaanuarikuu peaks tooma selguse.Tore,kui nii läheb.Sest mida meil ikka niiväga eksportida ongi,tegijaile tuleb ulatada abikäsi.Teine küsimus minult lähedasel teemal:kuna USA ja osalt Euroopagi autotööstus kõigub mõlemal jalal,on juba hädas viis Maarjamaa ettevõtet, kes toodavad komponente mitme autotööstuse tarvis.Kas pankrot,lõpp,mutt ja jokk?Siingi oli Juhan asekantsleri toel pädev vastama,et Metec,kes tootis veoautotehastele kroomitud lisanddetaile, on leidnud uue turunurga ning asunud tegema meditsiiniasutustele tarvilist sisustust.Mis tänu kroompindadele hästi sterliseeritav.Lisaks avaldas ta lootust, et ka juhtmekimpude tootjad leiavad endile muud tööd."Kuna nende 15 ettevõtte juhtkonnad on pädevad ja kogenud tegijad"Jäi meeldiv mulje,et kui hättasattunud ka ministeeriumi abikätt vajaks,seda neile ei keelata.
Mis jättis hea tunde,kui otsad kokku võtsime.Raskel ajal oskab eestlane ikka kokku hoida,teisele tuge pakkuda,mõtlesin jopet selga ajades...Miks me oma paremail päevil kokkukuulumistunnet elus ei hoia,mina ei tea.
Kui teie teate,helistage,kirjutage joonistage.Kas mulle või Juhanile või Eesti Ajakirjanike Liitu.Kus oleme tõsiselt mures suure osa Eesti massimeedia destruktiivse hoiaku pärast.Moodsa aja press kuulub ju välisomanikele,kes meelsasti hoiavad oma töötajaskonda eemal EAList ja selle mõjuväljast.Kardavad vist,et ametiühingusarnane moodustis(nende arvates)võiks muutuda neile ohtlikuks.Seda omanike arust,kes peavad vist silmas kommunistide lendlauset "Ühenduses peitub jõud!"
Ja seda jõudu pigem tasuks karta?
tiistai 25. marraskuuta 2008
EestiPoiss
Tervitus,kaaskannatajad,kes te talverõõmude eest nelja seina vahele pakku läinud!Kas mäletate,et pärast relvastatud turvafirmade,nagu ESS jt sündi,olid kolumnistid varmad neid trükimeedias eraarmeedeks kutsuma.Kas mitte seepärast,et naljahambad ühe vastse relvarühmituse Eesti SSiks ülendas?Miks see mulle äsja meenus?Sest lugesin sügiskollasest nuuskpaberist e.newspaper-ist Õhtuleht sõnumit,milles siseminister manitseb tasulisel parkimisalal lummejäänud autodele määratud parkimistrahve mitte tasuma!Järelikult on Ühisteenus kah selline armee,kes oma allumatu juhi Stepan Banderaga ei kuulakski valitsusliikme karmi korraldust "Jätta!"Ukrainlane olnud ka na isepäine... Ja miks nii kaugelt näiteid otsida?Eks liigu kõlakad ka Alfons Rebase kohta,kes nii punavormis natse-okupante kui vana Aadu poisse ühtviisi karmilt nuhelda võttis.Nojah,ei siis jäänudki Pihli-poisil muud üle kui kodanikuallumatust õhutada...
Piiks-prääks ja teisele lainele.Mida kõike tänapäeva teadurid ei uuri.Kuidas on fertiilses eas daami kõnnak seotud tema aktiivsusega/oskustega voodirindel nagu lugesin hiljuti.Kes kauniste astub,see ka ilusasti kõik olukorrad ja asendid lahendab.Küsimus:kas selleks pead prohvessor või akadeemik olema,et tõdeda:mehemoodi samme seadev naiskodanik ei ärata vastassoost püksikandjais mitte huvi,vaid kaastunnet.Veearvet valvav rahvasaadik võiks talle küll halastusseksi pakkuda,enamale ei või kohmakas tibi loota...
Otse voodist pudeli manu.Äripäev vahendas täna alkoteadurite vastsed uuringutulemused:.vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei tapa alkohol sugugi ajurakke,mis raskes võitluses jookidega ikka tiksuma jäävad.Oh mis rõõmusõnum viinalembesele rahvale,kes maailma TOPis väärilisel esikohal koos rinnalaste ja vanakestega liitrites per person.Sest ka kõik Maarjamaalt väljavoolav täpselt kirjas on ja mede peade peale ää jagatakse.Kuhu kaob see tulivesi,mis üle Narva jõe seatud vennaliku abi vooliku kaudu tcuhnaade pokaalidesse siristub?Pole paigaldatud koguselugejat pole probleemi.Nagu pole ka alko mõjust kuplialusele pinnale.Kuna eelmainit alkoteadurid tulid täiesti kaine peaga järeldusele,et viga saavad vaid aju rakuotsa dendriidid,mis edastavad signaale.Autol ma tean,et kui signaal kadunud,on kaitse läbi või ots lahti.Nüüd tean sedagi,et kui ajus signaal puudub,olen lihtsalt purjus!
Ent kui teil kuppel joomalauas kõmiseb ja sepad seal märatsevad,olete endiselt rikkunud kuldreeglit:Õlut või veini valgega segamini ei võta!Tooge mulle enne Jõule mõned kastid va joodavat-hakkaks isegid teadust tegema!
Piiks-prääks ja teisele lainele.Mida kõike tänapäeva teadurid ei uuri.Kuidas on fertiilses eas daami kõnnak seotud tema aktiivsusega/oskustega voodirindel nagu lugesin hiljuti.Kes kauniste astub,see ka ilusasti kõik olukorrad ja asendid lahendab.Küsimus:kas selleks pead prohvessor või akadeemik olema,et tõdeda:mehemoodi samme seadev naiskodanik ei ärata vastassoost püksikandjais mitte huvi,vaid kaastunnet.Veearvet valvav rahvasaadik võiks talle küll halastusseksi pakkuda,enamale ei või kohmakas tibi loota...
Otse voodist pudeli manu.Äripäev vahendas täna alkoteadurite vastsed uuringutulemused:.vastupidiselt üldlevinud arvamusele ei tapa alkohol sugugi ajurakke,mis raskes võitluses jookidega ikka tiksuma jäävad.Oh mis rõõmusõnum viinalembesele rahvale,kes maailma TOPis väärilisel esikohal koos rinnalaste ja vanakestega liitrites per person.Sest ka kõik Maarjamaalt väljavoolav täpselt kirjas on ja mede peade peale ää jagatakse.Kuhu kaob see tulivesi,mis üle Narva jõe seatud vennaliku abi vooliku kaudu tcuhnaade pokaalidesse siristub?Pole paigaldatud koguselugejat pole probleemi.Nagu pole ka alko mõjust kuplialusele pinnale.Kuna eelmainit alkoteadurid tulid täiesti kaine peaga järeldusele,et viga saavad vaid aju rakuotsa dendriidid,mis edastavad signaale.Autol ma tean,et kui signaal kadunud,on kaitse läbi või ots lahti.Nüüd tean sedagi,et kui ajus signaal puudub,olen lihtsalt purjus!
Ent kui teil kuppel joomalauas kõmiseb ja sepad seal märatsevad,olete endiselt rikkunud kuldreeglit:Õlut või veini valgega segamini ei võta!Tooge mulle enne Jõule mõned kastid va joodavat-hakkaks isegid teadust tegema!
maanantai 24. marraskuuta 2008
EestiPoiss
Servus,kõik blogisõprad ja -sõbrantsid!Massimeediast on näha-kuulda,kuidas me täieline EW lakub tormikahjustuste haavu,loeb kokku liikluslahinguis langenuid ja kallihinnalist plekki,mis ratastel veeres kuni nokkapidi kokku põrutas või kraavides kägardus.Kindlustajad pole vist veel oma nö kahjusid kokku arvanud?Muidu kostaks kurblikku kaebekisa:me ei tule ots-otsaga välja, peab tariife juurde väntama.Vastupidisel juhul kuuleb sordiinialuseid mööndusi:kogusime nii-ja niipalju PREEMIAT.Et heal lapsel mitu nime, võib edukat väljalüpsi isegi preemiaks kutsuda.Ja mis ta muud ongi, kui taevastkukkunud lisaraha.Nagu minagi sain omal ajal ATMMi pressikeskuses transpordiministeeriumi ajakirjanikuna rida aastaid korralikke kvartalipreemiaid otse taevast.Kui sadas ohtralt lund,telliti pealinna automajandite kallurid seda linnast välja vedama.Sohvrid kasutasid "pikka pliiatsit" ja teekonnalehtedel keevitasid veetud koormaile niipalju otsa,kui kannatas.Diiselkütuse ülejääk paakides oli tappev,kui igamees kabiinisoojenduse vms mootori spidotrossile otsa ühendas ja vunki andis.
ZIL-kallureil käis spidoklaas eest ära ning vajalik lugejaketas sai uue läbisõidunumbri ette kustukummi abil,sest ketaste võlli otsast oli vedruke eemaldatud.Saladus see vaevalt ülemustelegi oli,kuid eks häid töötulemeid kajastanud veonumbrid olnud mokkamööda kõigile.Kas nendegi palk kosus kui riigilt kogujail tänaste palganumbrimüstifikatsioonide toel,mul andmeid pole.Sest uuriv ajakirjandus polnud sovjetiajal veel sündinudki.Ja oli asju,mille uurimise eest pead poleks silitatud.Ega poleks olnud leida avaldamisjulget peatoimetajatki . Pikri pealiku Harri Lehiste,minu vana kolleegi Ernst Lauri ja mõnegi teise juhtiva ajakirjaniku infarktid ja ootamatud lahkumisedki olid tingitud sobimatuiks peetud üllitiste avaldamise tagajärgedest.
Ent päevateemaks oli mul siiski ehmatav kliimapööre.Õnneks mitte nii hull kui äsja Austraalias.Kus golfipallisuurused raheterad purustasid autode aknaid, mõnel juhul tungisid isegi läbi majakatuste-ju on sealgi löögile pääsenud põllupealsete küprokmajade "arendajad".Naljatuju kaob,kui mõtlen neljale rahesajus hukkunule.No tere talv!Elad maakera kuklapoolel kui vanajumala selja taga,siis laksab otse Peetruse näpust pääsenud jäätunud lumepall sulle kuklasse-ja jumalaga,lahked laulud!
On esmaspäeva õhtu.Neljapäevaks oleme ilmaNikide tõotuste kohaselt juba kui Veneetsias-siis kõik ujub,kümme pügalat plussi tapab valge vaiba imekähku.Katastroofipealinn Pärnu hoidku alt-sest meri tõuseb!
Ainsad õnnelikud on kindlasti Kihnu Virve ja ta ööbikud,kes just saabusid Veneetsiast folkloorset külakosti viimast ja oma ainulaadse saarekese kultuuri esitlemast.Neile pole vaja mingit ümberõpet veemaailmas toimetulekuks.Küssa vaid selles,kes seadistab nende korviga motikad veesuuskadele/pontoonidele?
ZIL-kallureil käis spidoklaas eest ära ning vajalik lugejaketas sai uue läbisõidunumbri ette kustukummi abil,sest ketaste võlli otsast oli vedruke eemaldatud.Saladus see vaevalt ülemustelegi oli,kuid eks häid töötulemeid kajastanud veonumbrid olnud mokkamööda kõigile.Kas nendegi palk kosus kui riigilt kogujail tänaste palganumbrimüstifikatsioonide toel,mul andmeid pole.Sest uuriv ajakirjandus polnud sovjetiajal veel sündinudki.Ja oli asju,mille uurimise eest pead poleks silitatud.Ega poleks olnud leida avaldamisjulget peatoimetajatki . Pikri pealiku Harri Lehiste,minu vana kolleegi Ernst Lauri ja mõnegi teise juhtiva ajakirjaniku infarktid ja ootamatud lahkumisedki olid tingitud sobimatuiks peetud üllitiste avaldamise tagajärgedest.
Ent päevateemaks oli mul siiski ehmatav kliimapööre.Õnneks mitte nii hull kui äsja Austraalias.Kus golfipallisuurused raheterad purustasid autode aknaid, mõnel juhul tungisid isegi läbi majakatuste-ju on sealgi löögile pääsenud põllupealsete küprokmajade "arendajad".Naljatuju kaob,kui mõtlen neljale rahesajus hukkunule.No tere talv!Elad maakera kuklapoolel kui vanajumala selja taga,siis laksab otse Peetruse näpust pääsenud jäätunud lumepall sulle kuklasse-ja jumalaga,lahked laulud!
On esmaspäeva õhtu.Neljapäevaks oleme ilmaNikide tõotuste kohaselt juba kui Veneetsias-siis kõik ujub,kümme pügalat plussi tapab valge vaiba imekähku.Katastroofipealinn Pärnu hoidku alt-sest meri tõuseb!
Ainsad õnnelikud on kindlasti Kihnu Virve ja ta ööbikud,kes just saabusid Veneetsiast folkloorset külakosti viimast ja oma ainulaadse saarekese kultuuri esitlemast.Neile pole vaja mingit ümberõpet veemaailmas toimetulekuks.Küssa vaid selles,kes seadistab nende korviga motikad veesuuskadele/pontoonidele?
sunnuntai 23. marraskuuta 2008
EestiPoiss
Tere kõigile siit lumemöllusest Põhja-Eestist!Lausa Nõmme lumelookas mändide alt,kui piinlikult täpne olla. Sai just tuldud otse põhjarannikult, Vihula mõisa maadelt läbi sellise lumetormi,mis isegi Eesti kohta tavatu. Kaardilugeja rollis Marju puuris pilgu läbi tuisu ning hüüatas hoiatavalt,kui juht Heiki läbi jäätunud ruudupühkijate rassimise tema arust eessõitjat kohe ei silmanud.Oli omal kohal küll see sohvri kevadine autovalik.Sel teel ta eelmine pereliige, farmeri-Volvo võinuks küll jääda tiba hättagi.Eriti Sagadi mõisa esistest lumetõketest läbisõidul .Või me tänases flop-stiilis pisemaist vaaludest üle kargamisega...Eesti rahvaautol Toyota Landcruiseril on all laia tallaga lamellid,tänu millele oli autole naljaasi rühkida jäätunud teel,mida kattis eri paksusega lumevaip.Kuigi korralikud "piigid" / naastrehvid olnuks kah täiesti asjaks...Vaatamata raadios tihti kõlanud hoiatusele täna tungiva vajaduseta autosõidust loobuda tungisid kümned autod igal teelõigul meie valitud suunas.Vastassuunas tulijaidki polnud mitte vähe.Ja kokkuvõttes tegi rõõmu harrastusjuhtide kõrge tase: ohtlikke manöövreid ei tehtud, isegi kraavidest polnud vaja kedagi välja sikutada.Kutselised sohvrid olid puhkepäeva tõttu aplaagris ning kogusid jõudu,kuna tormihoiatus kestab kolmapäevani...
Meil polnud põhjust juba enne eilset linnast väljasõitu püssi põõsasse visata, kuigi Eestit ähvardati tormiga juba enne starti.
Esimeses sihtkohas:Vihulas,ootasid head sõbrad Tiiu ja Toomas,kel oli põhjust oma talvitumiseks kohaldatud suvekodus laud katta ja seda "äkkepiidega" kaunistada-sest eks korralik peolaud ole ikka kui äke!Remark:vilunud, baaridaami-taustaga perenaine säätis joogivaliku siiski omaette pinnale.Mõlema toreda ja ammuse sõbra duubelsünnipäevi ju lihtsalt niisama,juhmi näoga lakke vaadates ei veedeta.
Ja see polnud veel kõik:meid,kuute pidulist, ootas õdus õhtu Rakvere taga Põlulas, piisonifarmis.Kuhu jõudsime sõna otseses mõttes intuitsiooni abil.Otsingul toeks teadmine eeldatavast asukohast ning loomulikult Regio teedekaart. Kohalejõudnuid tervitas neiu Elena, kes tutvustas oma valdusi: avarat salooni,teisel korrusel asuva konverentsisaali ning padjahoidlast "müralat," mis oli omamoodi pallimeri kui kruiisilaeval.Kel ettekujutus puudub,mingu ise kohale.Salooni juurde kuulus ka loomulikult baarilett ning müügiväljapanek ohtrast valikust ehtsaist kauboikaabudest. Üsna pea juhatati meid väikesele autoreisile Roosiorgu,kus kenas ja iidses palktares ootas neiu Anneli meid rikkaliku ja ülimaitsva õhtusöögiga:supi, talleprae ning tõrudega toidetud röhkureist tehtud pähklimaitselise seapraega. Täielik gurmaaniõhtusöök,mida aitasid leevendada kauamängiv Wabariigi Walge pluss Anguse-nimeline tummine lihalooma allaloputamise-vein. Täispugitud kõhukeste transportimiseks võiks peremees Hillar hakata rentima väikesi kärukesi,sest farmist lahkumisel enda ees läbi lume oma ümaraid punusid dziibini tõugata oli tõesti ränk katsumus.Tundub,et kliendid ei solvuks,kui ohtrast ning toitvast lihaportsust per person jätta ära 2/3 kogusest.Sest vaatamata ohtralt kaasapakendatule jäi "talon tarpeeksi" veel piisavalt.Salativaagnaltki sai oma majapidamises kasvanud rohelisest söödud vaid murdosa.Kooki ja kohvi siiski veel kuidagi mahtus...
Koduseks ülesandeks võtsin piisonifarmi ajaveetmise võimalustest nö ettekande tegemise vanaautoklubi eestvedajate järgmisel koosolekul.Sest parasjagu oleme otsimas mõnusat lõpp-punkti oma peatselt toimuvale talirallile.Kui poistele see mõte/koht passib,jääb vaid esitada vastav küsimus peremees Hillarile ja leppida kokku farmerile eraldatavate rahanumbrite suuruses.
Kauneid elamusi kõigile,keda erutas Metsiku Lääne tugipunkti olemasolu lausa tühja pudeli viske kaugusel!
NB!Kõnekujund ei tähenda seda,et tohitegi oma whiscykesta lendu lasta!
Meil polnud põhjust juba enne eilset linnast väljasõitu püssi põõsasse visata, kuigi Eestit ähvardati tormiga juba enne starti.
Esimeses sihtkohas:Vihulas,ootasid head sõbrad Tiiu ja Toomas,kel oli põhjust oma talvitumiseks kohaldatud suvekodus laud katta ja seda "äkkepiidega" kaunistada-sest eks korralik peolaud ole ikka kui äke!Remark:vilunud, baaridaami-taustaga perenaine säätis joogivaliku siiski omaette pinnale.Mõlema toreda ja ammuse sõbra duubelsünnipäevi ju lihtsalt niisama,juhmi näoga lakke vaadates ei veedeta.
Ja see polnud veel kõik:meid,kuute pidulist, ootas õdus õhtu Rakvere taga Põlulas, piisonifarmis.Kuhu jõudsime sõna otseses mõttes intuitsiooni abil.Otsingul toeks teadmine eeldatavast asukohast ning loomulikult Regio teedekaart. Kohalejõudnuid tervitas neiu Elena, kes tutvustas oma valdusi: avarat salooni,teisel korrusel asuva konverentsisaali ning padjahoidlast "müralat," mis oli omamoodi pallimeri kui kruiisilaeval.Kel ettekujutus puudub,mingu ise kohale.Salooni juurde kuulus ka loomulikult baarilett ning müügiväljapanek ohtrast valikust ehtsaist kauboikaabudest. Üsna pea juhatati meid väikesele autoreisile Roosiorgu,kus kenas ja iidses palktares ootas neiu Anneli meid rikkaliku ja ülimaitsva õhtusöögiga:supi, talleprae ning tõrudega toidetud röhkureist tehtud pähklimaitselise seapraega. Täielik gurmaaniõhtusöök,mida aitasid leevendada kauamängiv Wabariigi Walge pluss Anguse-nimeline tummine lihalooma allaloputamise-vein. Täispugitud kõhukeste transportimiseks võiks peremees Hillar hakata rentima väikesi kärukesi,sest farmist lahkumisel enda ees läbi lume oma ümaraid punusid dziibini tõugata oli tõesti ränk katsumus.Tundub,et kliendid ei solvuks,kui ohtrast ning toitvast lihaportsust per person jätta ära 2/3 kogusest.Sest vaatamata ohtralt kaasapakendatule jäi "talon tarpeeksi" veel piisavalt.Salativaagnaltki sai oma majapidamises kasvanud rohelisest söödud vaid murdosa.Kooki ja kohvi siiski veel kuidagi mahtus...
Koduseks ülesandeks võtsin piisonifarmi ajaveetmise võimalustest nö ettekande tegemise vanaautoklubi eestvedajate järgmisel koosolekul.Sest parasjagu oleme otsimas mõnusat lõpp-punkti oma peatselt toimuvale talirallile.Kui poistele see mõte/koht passib,jääb vaid esitada vastav küsimus peremees Hillarile ja leppida kokku farmerile eraldatavate rahanumbrite suuruses.
Kauneid elamusi kõigile,keda erutas Metsiku Lääne tugipunkti olemasolu lausa tühja pudeli viske kaugusel!
NB!Kõnekujund ei tähenda seda,et tohitegi oma whiscykesta lendu lasta!
perjantai 21. marraskuuta 2008
EestiPoiss
Terekest ka minu poolt,armas rahvas!Kaunis lumivalge vaip katab maad, jõulukellad pea helisemas,õnnis rahu laotumas üle Maarjamaa.
Ja Issandal inimestest hea meel.Iseäranis Ansipi Andrusest, kes oma tänase avaldusega Äripäeva veergudel kinnitas,et tema üks äraütlemata hoolitsev,arukas ja muretsev valitsusjuht on.Kellele ta rahva hooled võõrad pole.Ka ühe teise partei tippjuht armastas inimesi, oli lausa inimhingede peainsener!Ja väitis alati:kaadrid otsustavad kõik!
Sooja ja südamliku pilguga vaatas ikka,olgu ta ees tööline,kolhoositar või OSOAVIAHIMi kursant.
Sama targa,hooliva ja osavõtlikuna näitas end ka meie hr.peaminister, kes just tunnistas:63 800 krooniga kuus Eestis peret ülal ei pea!Nojah,oma toolilt näeb ta tunduvalt kaugemale.Äsja tunnistas tema valitsuse minister Lang,et palganumber 15 000 kuus on inimese solvamine.Seepeale hüüatas mu tuttav emakeeleõpetaja rõõmsalt:"Härra Lang, tulge ja solvake mind ka!" sest tema palk 9300 miinus maksud ei lase teatris käia ega uusi raamatuid osta,et tasemel pedagoog olla.Pangalaenugi ei anta,kui tahaks uut kodu muretseda...
Ent naaskem peaministri tunduvalt meeleolukama avalduse manu. Kusagilt on juhi kõrvu jõudnud kuuldused ja kõlakad,et on meie hulgas veel üksikuid tublisid rügajaid,kes teel Euroopa rikkaimate riikide edetabelisse ei ole korralikult tasustatud ning viivad koju alla 63 tuhande kuus.
"Tule taevas appi,kuidas selliste pennidega elatakse?" kostus Stenbocki maja avatud aknast juhi solvunud tämber.
Kui töötasu teemal valitsuses workshop korraldada ning hr.Lang kah kohale kutsuda,konstateeriks temagi taas ränga solvamisejuhtumi. Kuna kohtuaparaat otseses alluvuses,tasub solvajail olla äärmiselt ettevaatlik. Kokkuleppemenetlused on välistatud,ümbrikupalku ja altkäemakse vastu ei võeta!Kes korralikke palku ei raatsi maksta,sellele järelevalve-võru ümber jala ning koduaresti!Kõiki kurjameid ju uusimgi Viru vangla ei mahuta.Elu olgu Eestis elamisväärne-tõesti on kõrgemal pool märgatud, milline on inflatsioon ja kuhu kaob raha.Mõni juhmim kodanik küll leiab,et sularaha puhul loomulik: see ju sulab.
Selle vastu aitab aga palkade külmutamine ideaalselt.
Hirmkaunist ja jubeilusat külma talveilma!
Extrasügava lugupidamisega
teie E.P.
Ja Issandal inimestest hea meel.Iseäranis Ansipi Andrusest, kes oma tänase avaldusega Äripäeva veergudel kinnitas,et tema üks äraütlemata hoolitsev,arukas ja muretsev valitsusjuht on.Kellele ta rahva hooled võõrad pole.Ka ühe teise partei tippjuht armastas inimesi, oli lausa inimhingede peainsener!Ja väitis alati:kaadrid otsustavad kõik!
Sooja ja südamliku pilguga vaatas ikka,olgu ta ees tööline,kolhoositar või OSOAVIAHIMi kursant.
Sama targa,hooliva ja osavõtlikuna näitas end ka meie hr.peaminister, kes just tunnistas:63 800 krooniga kuus Eestis peret ülal ei pea!Nojah,oma toolilt näeb ta tunduvalt kaugemale.Äsja tunnistas tema valitsuse minister Lang,et palganumber 15 000 kuus on inimese solvamine.Seepeale hüüatas mu tuttav emakeeleõpetaja rõõmsalt:"Härra Lang, tulge ja solvake mind ka!" sest tema palk 9300 miinus maksud ei lase teatris käia ega uusi raamatuid osta,et tasemel pedagoog olla.Pangalaenugi ei anta,kui tahaks uut kodu muretseda...
Ent naaskem peaministri tunduvalt meeleolukama avalduse manu. Kusagilt on juhi kõrvu jõudnud kuuldused ja kõlakad,et on meie hulgas veel üksikuid tublisid rügajaid,kes teel Euroopa rikkaimate riikide edetabelisse ei ole korralikult tasustatud ning viivad koju alla 63 tuhande kuus.
"Tule taevas appi,kuidas selliste pennidega elatakse?" kostus Stenbocki maja avatud aknast juhi solvunud tämber.
Kui töötasu teemal valitsuses workshop korraldada ning hr.Lang kah kohale kutsuda,konstateeriks temagi taas ränga solvamisejuhtumi. Kuna kohtuaparaat otseses alluvuses,tasub solvajail olla äärmiselt ettevaatlik. Kokkuleppemenetlused on välistatud,ümbrikupalku ja altkäemakse vastu ei võeta!Kes korralikke palku ei raatsi maksta,sellele järelevalve-võru ümber jala ning koduaresti!Kõiki kurjameid ju uusimgi Viru vangla ei mahuta.Elu olgu Eestis elamisväärne-tõesti on kõrgemal pool märgatud, milline on inflatsioon ja kuhu kaob raha.Mõni juhmim kodanik küll leiab,et sularaha puhul loomulik: see ju sulab.
Selle vastu aitab aga palkade külmutamine ideaalselt.
Hirmkaunist ja jubeilusat külma talveilma!
Extrasügava lugupidamisega
teie E.P.
torstai 20. marraskuuta 2008
EestiPoiss
Õhtust,kaasmaalased!Täna hommikul,pärast silmade avanemist sündis viimase aja uudistetulvas ja hiiobisõnumirohkuses huvitav mõte:mitte üks mees/naine kutsutute ja seatute seast pole avalikul foorumil või meedias kunagi pöördunud rahva poole sõnadega :"Minu inimesed!"
Miks küll? Sest pumba juures toimetajate seas pole selline arvamus
/hinnang või arusaam,kui soovite,kuigi levinud.Vahest ehk valimiste künnisel suudab keegi nii öelda,muidu mitte.Usutavasti on lähim teadaolev võimukandja,kes sel kombel mõelda ja toimida oskab,Rootsi kunn ehk svenssonite kuningas.
Kuidagi kurvameelselt meenutan neid kaugeid aegu,kui kuningriiklased Eestimaalgi tegid eiteamitmenda argliku katse kuningavõimu kinnistada. Uhkustundega rinnas lugesin siis omaenda nimegi kuningriiklaste nimekirjast,mis valimiste eel riputati Õhtulehe veergudele.Eesotsas vast Kalle Kulbok ja Kirill Teiter,minust hulga tuntumad, kuulsamad,lausa häältepüüdjad. .Ent minu hilisdebüüt poliitikuna lõppeski seal,kus algas. Tõele au andes oli mu nime sattumine teiste teeneliste pullivendade sekka üks suur juhus.Torgu kuninga Kirill Esimesena tuntud vana kamraad Teiter helistas Fordi ja vuristas midagi kiirkõnes paari kasti õlle peale löödud kihlveost,küsides lõpuks nõudlikult:Oled meie mees või ei?Fordi esinduse reklaamijuhist,pressiesindajast ja koolitusjuhist oleks ainsa liigutusega saanud hästitasustatud ühiskonnategelane,minu noorpõlveformuleeringu kohaselt ENSV teeneline rahvalüpsja?No pikemalt mõtlemata ütlesin "selle õnnetu JAH sõna",kui kirjanikuhärra Lutsu kombel väljenduda .Ja usun,et õnnetu juhuse tõttu sattus operetiohvitseri moega Kulboki Kalle näppu too oravatopis,millega ta riigikogu uhkest saalist Nõmme Noorte Loodusmaja filiaali teha üritas.Kuna kokkutulnud veelgi suuremad pullivennad,kellele isegi ninasarvikust topisetegemine polnuks ülejõu,ei suutnud häälestuda kuningriiklastega ühele lainele,oligi nendega (seega ka minuga)mutt.Ja jokk ning M.O.T.T.
MINU INIMESED vol2
Kuna eestlased on tuntud virisejad,ei tahaks minagi neist rööbastest välja ronida ning kipuks siinsamas lausa hädaldama.Põhjus siiski kaalukas: taaskord kerkida ähvardav elektrihind.Mõni võib küll väita,et ei bensiin ega elekter pole ju kallid,te lihtsalt ei jaksa osta!Sulatõsi,kasvuruumi veel mõlemil.Nagu ka müstilisel keskmisel palgal...
Ent kui keegi otsustajaist tuumaks,et need on minu inimesed,keda kotin,ei saaks asi olla nii hull mitte.Kui veel aasta ja paar tagasi olid Euroliidult väljakaubeldud saastekvoodid nii kopsakad,et meie tublid keskkonnarikkujad eesotsas Narva elektrijaamaga pole suutnud neid täis tossutada,avastasid asjaomased lauaülemad:hunnik raha puha ripakil!Tuleb kvoodid "vedelaks teha," maha parseldada.Ja miljonid tulid,et polnud neid kuhugi pannagi. Rikas aeg oli ju.Kuhu see raha jäi,kas kadus riigi viljavaru teed,ajalugu vaikib.Ent nüüd on Narva elektrijaamas vist vesi ahjus.Sest kvoote jagavad füürerid märkasid hõlptulu ahnitsejaid ning laksasid vastu näppe.Olukord muutus kardinaalselt,nüüd tuleks lisakvootegi ostma hakata.Kuna ei tunta mõistet MINU INIMESED -on vaja lüüa kirves kodanike rahakotiraudade vahele.Ja oleks asi vaid rahvalüpsis. Majandust kõigutatakse,nutuses seisus olevale ekspordile lüüakse nuga selga,puss neeru.Alles eelmisest kirvest, rängast kerkest vaarudes palus Kunda uus tselluloositehas ekspordiks mineva haavapuidu keetmiseks vabariigi valitsuselt eritariife, nö sotsiaalelektrit.Sama murega maadleb ka Kehra Paberitehas,kuid lahendust ei tule.Riigil jäävad saamata nii eksporditulu kui mitut liiki maksudest kogutav rahamass,mida meie tarkpead kaudselt paberimassist toota ei suuda-või tuleks panna diagnoos:Jälle häda mõistuse pärast?
KREMLI KÄSILASED USINASTI PALGATÖÖL
Kuna naftahind pole veel päris põhja kukkunud,jätkub komandeeringu-ja päevarahasid veel vaid mõneks ajaks.Sellest ka internatside ja nazide tormakus oma "vene asja" ajamisel.Avalöögi tegid eelmainit kohtualused riigipöörajad, too poistebänd oma Narva gallupiga.Täna sekundeeris neile järgmine tegelinski-keegi paadunud internats Morozov,kes kuulutas välja venelaste õigused poolele Eesti vabariigile(??) sellele lollusele trükiridu raiskamata küsiks:miks siis vaid poolele, kui saada on ju terve Eesti?
Ja minu küsimus meediaväljundite omanikeringile oleks:
Paldiski mnt raviasutuses on kindlasti Napoleon Bonaparte,lord Byron,mõni krahv Monte-Cristo ja Adolf Hitlergi.Miks te neid tegelasi diskrimineerite,ahistate?Hoiate kummiseintega,lukustatud palateis ja süstite kolm korda päevas,aga mõnele jäetakse palatiuks lahti ning topitakse isegi mikrofon ette?No pole ju mõtet võimendada iga lollust. Kazdõi po-svojemu s uma shodit,ja nii jäägugi!
Ikka lugupidavalt
E.P.
Miks küll? Sest pumba juures toimetajate seas pole selline arvamus
/hinnang või arusaam,kui soovite,kuigi levinud.Vahest ehk valimiste künnisel suudab keegi nii öelda,muidu mitte.Usutavasti on lähim teadaolev võimukandja,kes sel kombel mõelda ja toimida oskab,Rootsi kunn ehk svenssonite kuningas.
Kuidagi kurvameelselt meenutan neid kaugeid aegu,kui kuningriiklased Eestimaalgi tegid eiteamitmenda argliku katse kuningavõimu kinnistada. Uhkustundega rinnas lugesin siis omaenda nimegi kuningriiklaste nimekirjast,mis valimiste eel riputati Õhtulehe veergudele.Eesotsas vast Kalle Kulbok ja Kirill Teiter,minust hulga tuntumad, kuulsamad,lausa häältepüüdjad. .Ent minu hilisdebüüt poliitikuna lõppeski seal,kus algas. Tõele au andes oli mu nime sattumine teiste teeneliste pullivendade sekka üks suur juhus.Torgu kuninga Kirill Esimesena tuntud vana kamraad Teiter helistas Fordi ja vuristas midagi kiirkõnes paari kasti õlle peale löödud kihlveost,küsides lõpuks nõudlikult:Oled meie mees või ei?Fordi esinduse reklaamijuhist,pressiesindajast ja koolitusjuhist oleks ainsa liigutusega saanud hästitasustatud ühiskonnategelane,minu noorpõlveformuleeringu kohaselt ENSV teeneline rahvalüpsja?No pikemalt mõtlemata ütlesin "selle õnnetu JAH sõna",kui kirjanikuhärra Lutsu kombel väljenduda .Ja usun,et õnnetu juhuse tõttu sattus operetiohvitseri moega Kulboki Kalle näppu too oravatopis,millega ta riigikogu uhkest saalist Nõmme Noorte Loodusmaja filiaali teha üritas.Kuna kokkutulnud veelgi suuremad pullivennad,kellele isegi ninasarvikust topisetegemine polnuks ülejõu,ei suutnud häälestuda kuningriiklastega ühele lainele,oligi nendega (seega ka minuga)mutt.Ja jokk ning M.O.T.T.
MINU INIMESED vol2
Kuna eestlased on tuntud virisejad,ei tahaks minagi neist rööbastest välja ronida ning kipuks siinsamas lausa hädaldama.Põhjus siiski kaalukas: taaskord kerkida ähvardav elektrihind.Mõni võib küll väita,et ei bensiin ega elekter pole ju kallid,te lihtsalt ei jaksa osta!Sulatõsi,kasvuruumi veel mõlemil.Nagu ka müstilisel keskmisel palgal...
Ent kui keegi otsustajaist tuumaks,et need on minu inimesed,keda kotin,ei saaks asi olla nii hull mitte.Kui veel aasta ja paar tagasi olid Euroliidult väljakaubeldud saastekvoodid nii kopsakad,et meie tublid keskkonnarikkujad eesotsas Narva elektrijaamaga pole suutnud neid täis tossutada,avastasid asjaomased lauaülemad:hunnik raha puha ripakil!Tuleb kvoodid "vedelaks teha," maha parseldada.Ja miljonid tulid,et polnud neid kuhugi pannagi. Rikas aeg oli ju.Kuhu see raha jäi,kas kadus riigi viljavaru teed,ajalugu vaikib.Ent nüüd on Narva elektrijaamas vist vesi ahjus.Sest kvoote jagavad füürerid märkasid hõlptulu ahnitsejaid ning laksasid vastu näppe.Olukord muutus kardinaalselt,nüüd tuleks lisakvootegi ostma hakata.Kuna ei tunta mõistet MINU INIMESED -on vaja lüüa kirves kodanike rahakotiraudade vahele.Ja oleks asi vaid rahvalüpsis. Majandust kõigutatakse,nutuses seisus olevale ekspordile lüüakse nuga selga,puss neeru.Alles eelmisest kirvest, rängast kerkest vaarudes palus Kunda uus tselluloositehas ekspordiks mineva haavapuidu keetmiseks vabariigi valitsuselt eritariife, nö sotsiaalelektrit.Sama murega maadleb ka Kehra Paberitehas,kuid lahendust ei tule.Riigil jäävad saamata nii eksporditulu kui mitut liiki maksudest kogutav rahamass,mida meie tarkpead kaudselt paberimassist toota ei suuda-või tuleks panna diagnoos:Jälle häda mõistuse pärast?
KREMLI KÄSILASED USINASTI PALGATÖÖL
Kuna naftahind pole veel päris põhja kukkunud,jätkub komandeeringu-ja päevarahasid veel vaid mõneks ajaks.Sellest ka internatside ja nazide tormakus oma "vene asja" ajamisel.Avalöögi tegid eelmainit kohtualused riigipöörajad, too poistebänd oma Narva gallupiga.Täna sekundeeris neile järgmine tegelinski-keegi paadunud internats Morozov,kes kuulutas välja venelaste õigused poolele Eesti vabariigile(??) sellele lollusele trükiridu raiskamata küsiks:miks siis vaid poolele, kui saada on ju terve Eesti?
Ja minu küsimus meediaväljundite omanikeringile oleks:
Paldiski mnt raviasutuses on kindlasti Napoleon Bonaparte,lord Byron,mõni krahv Monte-Cristo ja Adolf Hitlergi.Miks te neid tegelasi diskrimineerite,ahistate?Hoiate kummiseintega,lukustatud palateis ja süstite kolm korda päevas,aga mõnele jäetakse palatiuks lahti ning topitakse isegi mikrofon ette?No pole ju mõtet võimendada iga lollust. Kazdõi po-svojemu s uma shodit,ja nii jäägugi!
Ikka lugupidavalt
E.P.
tiistai 18. marraskuuta 2008
EestiPoiss
No tere siis taas!Kassa kae-vägisi tirivad vanaonu poliitikasse oma kentsakate lugulaulude ja vildakate tempudega.Plikaohtu ministrike Urve Palo kuuldavasti on selle taga,et kilulinna bussiootepaviljonide klaasseinad dekoreerit muukeelse sloganiga ÜKS RIIK-ÜKS RAHVAS ! Miks mulle meenub Reich ja tema führer?Ju vanal Aadul midagi seesugust viltuse tuka alt välja kargas....Igaljuhul võtsid mõned tulnukad sest tuld.Ajaleht Delovõje Vedomosti avaldas esiküljel suure pealkirja all jutukese "Eesti riik peab venelastelt andestust paluma" (?)Olnuks huvitav/üllatav lugemismaterjal küll,mida Viru Keskuse R-kioskis silmasin,kuid rahast hakkas kahju:kuidas toetad vastalist väljaannet!Ja mis pagana andestust-kas on keegi ilmaski andekspalumist kavandanud,et minu riigist tankiga üle sõideti?
Sõnaga:Urve Palol pole asjalikku,intelligentset, kohalikust vene inimesest nõuandjat,kui ta actionid sellise efekti tekitavad.Ka tänane HommikuTV jutt-et rahvastikuministri büroo plaanib miljonite eest tellida Kremli hääletorult-telekanalilt eestivenelastele tarvilikke saateid.Tule taevas appi,hüüataks isegi komparteikoolikasvandikust Suur Juht.Sest ka teleraadio funktsionäär Andres Jõesaar toonitas samas ,et vastalisele hääletorule raha andes ja lastes temal eestimaalasile sõnumeid avaldada, hakkavad nad uskuma ka Kremli vastupropagandat,mida samast torust pritsib.Ja mitte vähe!
Tegelt katsun oma mätta otsast mõistatada,mis segab meid,mõlemaid osapooli jätkamast rahuliku kooseksisteerimise õhkkonnas?Kas häda mõistuse pärast? Oleksite vaid lugenud vihast ja verest nõretavaid neti kommentaare sellele provokatiivsele, üleskeeravale kirjutisele,mis mitmed tibladest külakaklejad vaimustusest pöördesse viis.Ma parem ei tsiteeriks,sest leebeim kild kõlas loo autori aadressil:Sveta,minu colt on sinu teenistuses!Kas ei peaks lahendama küsimuse saalomonlikult:kui vene rahval oli kuulus troika, kes mõistis inimese surma või jättis elusse,siis mina selekteeriks "valge" vene inimese murdjalikust tulnukpööblist kahe eestlasest soovitaja abil. Et kohalik põliseestlane saaks välja öelda:selle slaavlase eest ma vastutan, see saagu kodanikuks!Aga too on lakekauss,narkar ja rets-tülinorija,tema saadame üheotsapiletiga turismireisile ta avara kodumaa kauneimaisse paigusse.Ja kui head soovitused saanud Sidoroff petab usaldust,sooritab kuriteo,maksavad tema hallitrellihotelli kulud kinni nood kaks käendajat. Loodan,et keegi siit mingit diskrimineerimist välja ei lugenud.Sest ma ise tean-tunnen ainult korralikke muukeelseid,kui pan Klenski välja arvata.Ju pole talgi midagi solvuda,kui ise korralike ridadest välja astuda on soovinud. (Küllap ta juba tagasi tahaks, aga taust ja imago ei luba seltsida sellistega,nagu Borja Tuch.)
Ent laseks nüüd poliitikalaineil edasi loksuda neil,keda eelnev peaks loksutama.Siis neil kõrgepalgalistel ja kõrgeltharituil lauaülemail,kelle tasuskaala eeldavat justkui vastutust,mida me miskipärast ei näe-kuule. Sest toimetavad endiselt katse-eksituse meetodil,nagu tulemustestki näha.
Veidi ühisveonduse-maailmast.Huvitav küll,et vahel on see,mis tavaline, normaalne, tegelt imetabaselt üllatav ja meeldiv.Nagu tänane esmakohtumine põneva nimega asutuse:MunPol esindajatega.Keskpäeva paiku veeresime bussitäie nõmmekatega rahulikult,sügispäikese kuldavates kiirtes kena ja puhta 18.liini Volvo liigendbussiga kesklinna poole. Vastvalminud Delta Ärimaja ees,Pärnu mnt.Silberauto naaberkrundil ootas meid tumeroheline Mercedese väikebuss,mille juures helkurvestides seltskond munitsipaalpolitseinikke.Kes sisenesid bussi 4-5kesi,palusid rahulikul,vaiksel moel esitada sõidupiletid ja asusid tavatult,käratuste ja kärkimisteta pileteid kontrollima.Mina olen vaid ühe korra elus sarnast teenindamist näinud,pool aastat tagasi 33.bussis,kui Ühisteenuste jopedes seltskond Mustamäel sarnases stiilis töötas.Pikk noormees sisenes vabanduste saatel esimesena ning teatas:piletikontroll,palun esitada sõidupiletid.Peaaegu oleksin istmelt maha potsatanud-sellist asja ei kujutanud ettegi.Tundus,et näen unes.Mõne minutiga oli kõik tehtud,buss läbi käidud ja-minek.Aga värske juhtumi asjus pöördun küll TAKi pressiesindaja poole ja uurin tänaste tegijate kohta üht-teist.Fakt väärib kasvõi sõnumit Linnalehes Sest mainit eelmine kontor oskas end uhkelt häbimärgistada,vahel ülbitsedes ja kähmeldes sõitjatega, kord isegi kuulsaks saades ühe vaeguri mahatõstmisega,kelle sõiduõiguse tõestamisel lahkarvamus tekkis.Intelligentne inimene piletikontrolöriks ei lähe, tuleb meelde,kuidas vabandas kord linna Transpordiameti asjamees oma toonase alluva käitumist(?)Kas täna juba läheb,tahaks tänulikult küsida.
Positiivsel lainel lõpetaksin,sest olengi tegelt jube positiivne.Pärast 2002.a. insultihalvatusega kaasnenud mentaalse laksu ränki läbielamisi. Diagnoos on pärit kahelt kuulsalt imearstilt,Marrandilt ja Ladalt,kes minu seisundi põhjaliku tuvastamise ja paari seansi järel resümeerisid:oled positiivne küll ,ent liiga raskelt viga saanud,mu võimed on su tervendamiseks napid.
Ju on siis uppuja pärispäästmine tema enda mure.Ent mina leidsin positiivsust selleski,et kuigi reatohtrist terasema tervendaja visiiditasu on pooltuhat krooni,pole nad ei posijad ega petturid.Mõne seansi järel ütlevad ausalt ära:minu võimetepiirini oleme juba jõudnud,enam tagasi tulla pole teil mõtet. Sullersamaan käituks vastupidiselt:võta kasvõi SMS-laenu,aga too, palju jaksad kanda!
Sõnaga:Urve Palol pole asjalikku,intelligentset, kohalikust vene inimesest nõuandjat,kui ta actionid sellise efekti tekitavad.Ka tänane HommikuTV jutt-et rahvastikuministri büroo plaanib miljonite eest tellida Kremli hääletorult-telekanalilt eestivenelastele tarvilikke saateid.Tule taevas appi,hüüataks isegi komparteikoolikasvandikust Suur Juht.Sest ka teleraadio funktsionäär Andres Jõesaar toonitas samas ,et vastalisele hääletorule raha andes ja lastes temal eestimaalasile sõnumeid avaldada, hakkavad nad uskuma ka Kremli vastupropagandat,mida samast torust pritsib.Ja mitte vähe!
Tegelt katsun oma mätta otsast mõistatada,mis segab meid,mõlemaid osapooli jätkamast rahuliku kooseksisteerimise õhkkonnas?Kas häda mõistuse pärast? Oleksite vaid lugenud vihast ja verest nõretavaid neti kommentaare sellele provokatiivsele, üleskeeravale kirjutisele,mis mitmed tibladest külakaklejad vaimustusest pöördesse viis.Ma parem ei tsiteeriks,sest leebeim kild kõlas loo autori aadressil:Sveta,minu colt on sinu teenistuses!Kas ei peaks lahendama küsimuse saalomonlikult:kui vene rahval oli kuulus troika, kes mõistis inimese surma või jättis elusse,siis mina selekteeriks "valge" vene inimese murdjalikust tulnukpööblist kahe eestlasest soovitaja abil. Et kohalik põliseestlane saaks välja öelda:selle slaavlase eest ma vastutan, see saagu kodanikuks!Aga too on lakekauss,narkar ja rets-tülinorija,tema saadame üheotsapiletiga turismireisile ta avara kodumaa kauneimaisse paigusse.Ja kui head soovitused saanud Sidoroff petab usaldust,sooritab kuriteo,maksavad tema hallitrellihotelli kulud kinni nood kaks käendajat. Loodan,et keegi siit mingit diskrimineerimist välja ei lugenud.Sest ma ise tean-tunnen ainult korralikke muukeelseid,kui pan Klenski välja arvata.Ju pole talgi midagi solvuda,kui ise korralike ridadest välja astuda on soovinud. (Küllap ta juba tagasi tahaks, aga taust ja imago ei luba seltsida sellistega,nagu Borja Tuch.)
Ent laseks nüüd poliitikalaineil edasi loksuda neil,keda eelnev peaks loksutama.Siis neil kõrgepalgalistel ja kõrgeltharituil lauaülemail,kelle tasuskaala eeldavat justkui vastutust,mida me miskipärast ei näe-kuule. Sest toimetavad endiselt katse-eksituse meetodil,nagu tulemustestki näha.
Veidi ühisveonduse-maailmast.Huvitav küll,et vahel on see,mis tavaline, normaalne, tegelt imetabaselt üllatav ja meeldiv.Nagu tänane esmakohtumine põneva nimega asutuse:MunPol esindajatega.Keskpäeva paiku veeresime bussitäie nõmmekatega rahulikult,sügispäikese kuldavates kiirtes kena ja puhta 18.liini Volvo liigendbussiga kesklinna poole. Vastvalminud Delta Ärimaja ees,Pärnu mnt.Silberauto naaberkrundil ootas meid tumeroheline Mercedese väikebuss,mille juures helkurvestides seltskond munitsipaalpolitseinikke.Kes sisenesid bussi 4-5kesi,palusid rahulikul,vaiksel moel esitada sõidupiletid ja asusid tavatult,käratuste ja kärkimisteta pileteid kontrollima.Mina olen vaid ühe korra elus sarnast teenindamist näinud,pool aastat tagasi 33.bussis,kui Ühisteenuste jopedes seltskond Mustamäel sarnases stiilis töötas.Pikk noormees sisenes vabanduste saatel esimesena ning teatas:piletikontroll,palun esitada sõidupiletid.Peaaegu oleksin istmelt maha potsatanud-sellist asja ei kujutanud ettegi.Tundus,et näen unes.Mõne minutiga oli kõik tehtud,buss läbi käidud ja-minek.Aga värske juhtumi asjus pöördun küll TAKi pressiesindaja poole ja uurin tänaste tegijate kohta üht-teist.Fakt väärib kasvõi sõnumit Linnalehes Sest mainit eelmine kontor oskas end uhkelt häbimärgistada,vahel ülbitsedes ja kähmeldes sõitjatega, kord isegi kuulsaks saades ühe vaeguri mahatõstmisega,kelle sõiduõiguse tõestamisel lahkarvamus tekkis.Intelligentne inimene piletikontrolöriks ei lähe, tuleb meelde,kuidas vabandas kord linna Transpordiameti asjamees oma toonase alluva käitumist(?)Kas täna juba läheb,tahaks tänulikult küsida.
Positiivsel lainel lõpetaksin,sest olengi tegelt jube positiivne.Pärast 2002.a. insultihalvatusega kaasnenud mentaalse laksu ränki läbielamisi. Diagnoos on pärit kahelt kuulsalt imearstilt,Marrandilt ja Ladalt,kes minu seisundi põhjaliku tuvastamise ja paari seansi järel resümeerisid:oled positiivne küll ,ent liiga raskelt viga saanud,mu võimed on su tervendamiseks napid.
Ju on siis uppuja pärispäästmine tema enda mure.Ent mina leidsin positiivsust selleski,et kuigi reatohtrist terasema tervendaja visiiditasu on pooltuhat krooni,pole nad ei posijad ega petturid.Mõne seansi järel ütlevad ausalt ära:minu võimetepiirini oleme juba jõudnud,enam tagasi tulla pole teil mõtet. Sullersamaan käituks vastupidiselt:võta kasvõi SMS-laenu,aga too, palju jaksad kanda!
maanantai 17. marraskuuta 2008
EestiPoiss
Terekest-taas linnamelu sees.Ja lumetorm juba Kuressaaret kimbutamas.
Pikema pausi aegu sai tehtud mõndagi põnevat:käidud mere taga Hiiu saarel suvehooajale punkti panemas,dziibisafarit kaifimas,sügisest merd nautimas.Ja muidugi veevärki talihooajaks sulgemas,millega tegeles suvekodu peremees,kes assisteerimist ei vajanud.Enne sai võetud viimast Kerema saunamõnudest,mis oli elamus omaette.Nagu ka grilliõhtu oma tuntud headuses.Naastes pühapäeval meretagusest paradiisist,kuhu inimese heaolu eest ja tema õnne nimel tegutsenud sovjetivõim kord ühte tuttavat inimest Siberi-matka järgselt asumisele saata üritas(?),ootas ees kurbnaljakas uudis.Kohtualused linnarüüstajad,poistebänd Nocnoi Pazoor oli oma Kremli isandate käsul algatanud uue actioni:uudisnupu kohaselt asusid sondeerima pinnast ühe sõbraliku naabri maakuulajatena-kas Narvakandi muulased ei tahaks sinna,Naroova jõe Eestipoolsele kaldale rajada oma ENSV-d.Kuna maad ju piisavalt ning tcuhnaad ise ei oska sellega midagi tarka peale hakata-muudkui kaklevad isekeskis.Vaja jälle tankibrigaad turismireisile kutsuda,et julgestaksid.Neil pagana estodel kah mingi politsei ja nukuarmeegi,võivad segama tulla punaste õiglast üritust...Põneva taustaga uudis igaljuhul,eriti Putini viimase sõnavõtu valguses:me ju kah lääneriik(?)miks te meid NATOsse ja Euroliitu ei taha?Huvitav lääneriik küll,kes tuleb taas idast nagu Pätsu ajalgi,hävitab Eesti ja vabastab meid igasuguse varanduse magusvalusast koormast.Pagan,kust saaks veel kähku paar milli pangalaenu-ja kohe!Sest tulnukad nullivad kõik võlad nagu eelmiselgi korral...Maad ega kinnisvara osta ei tasu-selle eest saab turismifirmalt FSB üheotsapileti Siberimaa kauneimaisse paigusse...Pigem sõidaks tankimürinat kuuldes Hispaania lõunarannikule.
Mõelgem veel.Üheskoos.Eestlane on ju alati kõikjal toime tulnud.
Parimate tervitustega
E.P.
Pikema pausi aegu sai tehtud mõndagi põnevat:käidud mere taga Hiiu saarel suvehooajale punkti panemas,dziibisafarit kaifimas,sügisest merd nautimas.Ja muidugi veevärki talihooajaks sulgemas,millega tegeles suvekodu peremees,kes assisteerimist ei vajanud.Enne sai võetud viimast Kerema saunamõnudest,mis oli elamus omaette.Nagu ka grilliõhtu oma tuntud headuses.Naastes pühapäeval meretagusest paradiisist,kuhu inimese heaolu eest ja tema õnne nimel tegutsenud sovjetivõim kord ühte tuttavat inimest Siberi-matka järgselt asumisele saata üritas(?),ootas ees kurbnaljakas uudis.Kohtualused linnarüüstajad,poistebänd Nocnoi Pazoor oli oma Kremli isandate käsul algatanud uue actioni:uudisnupu kohaselt asusid sondeerima pinnast ühe sõbraliku naabri maakuulajatena-kas Narvakandi muulased ei tahaks sinna,Naroova jõe Eestipoolsele kaldale rajada oma ENSV-d.Kuna maad ju piisavalt ning tcuhnaad ise ei oska sellega midagi tarka peale hakata-muudkui kaklevad isekeskis.Vaja jälle tankibrigaad turismireisile kutsuda,et julgestaksid.Neil pagana estodel kah mingi politsei ja nukuarmeegi,võivad segama tulla punaste õiglast üritust...Põneva taustaga uudis igaljuhul,eriti Putini viimase sõnavõtu valguses:me ju kah lääneriik(?)miks te meid NATOsse ja Euroliitu ei taha?Huvitav lääneriik küll,kes tuleb taas idast nagu Pätsu ajalgi,hävitab Eesti ja vabastab meid igasuguse varanduse magusvalusast koormast.Pagan,kust saaks veel kähku paar milli pangalaenu-ja kohe!Sest tulnukad nullivad kõik võlad nagu eelmiselgi korral...Maad ega kinnisvara osta ei tasu-selle eest saab turismifirmalt FSB üheotsapileti Siberimaa kauneimaisse paigusse...Pigem sõidaks tankimürinat kuuldes Hispaania lõunarannikule.
Mõelgem veel.Üheskoos.Eestlane on ju alati kõikjal toime tulnud.
Parimate tervitustega
E.P.
sunnuntai 9. marraskuuta 2008
EestiPoiss
Hommikust!Asun täitma oma lubadust ning jätkama muljetelainel kohtumisest vene krimikirjanikuga tema Meistriklassis.Kui küsiti,miks ta niiväga huvitub aastast 1917,oli vastuseks:Selles on süüdi minu vanaema, kes oli noor plikake nende sündmuste ajal.Tal oli noist elupäevist alles rohkelt vääriskividega dekoreerit nesessäär,mida käes hoides justkui suundusin oma maa minevikku vanaema minevikumälestuste saatel. Ajalooürikuist lisa lugenult mõistsin veelgi paremini tolleaegseid olusid ja inimesi.Sain aru sellest,et Lenin polnud mingi mõtleja ega filosoof:Tema teosed on mingi mõttetu jura -- shamaani loits. Samas-ei hukanud ta ju kedagi oma sõpradest ehk teejoomakaaslastest,ent Stalin saatis surma ka kõige lähedasemaid. Kord,kui väike tütreke küsis,miks hukkasid tolle-ja- teise, käratas isa:mis advokaat sina ka oled, kas tahad minna järgmisena?
Lugesin kurja geeniuse, Lenini kuulsat kirja Piiteri töölistele:meil on piisavalt raha,ostke relvi ning võtke vili ära Siberi talumeestelt!
Kui oli raha-miks mitte osta otse vilja?
Taas sekkus saalist Klenski oma vihase porinaga:Lenin oli suur mõtleja, teda võrdsustati isegi Gromwelliga(?)
Sellise oponendiga Polina Viktorovna diskussiooni ei laskunud- kuidas sa parteilise karastusega seltsimehega ikka vaidled?
Siitmailt jätkaski ta Kremli valedevabriku toodete lahkamist. Põhjalik, meditsiiniline selgitus Lenini kuulihaavast ning med. hüpotees,miks kuuli välja ei opereerituid.Oma tohtreist vanematega arutelu põhjal ilmselt. Sõnum Viktorovnalt sellestki,et väidetav tulistaja Fanny Kaplan oli lapsest saati nägemisvaegur, ega oleks suutnud kellelegi pihta saada. Täiendas: Esseerid,keda süüdlasteks tembeldati,olid korraldanud hulgi perfektseid poliitilisi mõrvu,kus otsad vees.Vaevalt nii tähtsa töö puhul kõik varasemad kogemused unustati.
Ka pole olemas mingit marksistlikku teooriat,Marxi õpetust,süüvis südi daam taas kultuslike isemõtlejate lahkamisse.Täienduseks ta kommentaarid marksismi olemusest.Enamus auditooriumist oli kaasamõtleja-tüüpi,paljulugenud,erudeeritud venekeelsed inimesed,kes ise omal nahal kurjuse impeeriumi sünnitatu käes vaevelnud.Intelligentsile mis rahvusest tahes oli asi varemgi klaarimast klaarim,üksikud seigad vaid pakkusid põnevust.Mõnele äratundmisrõõmugi,kui Polina nende hingekeeled võbelema pani.
Ent Viktorovna jutulõng jätkus meistriklassi laineil:
Klassikaline detektiivromaan nõuab detektiivi olemasolu,kes viib meid vanakreeka tragöödiasse-siis laskub Jumal maa peale,kes seletab ära,mis juhtus.Vene lugeja tahab lisaks teada,kuidas peategelane arenes,mida ta läbi elas,oli tal ka traagiline armastus...
Maigret ja Poirot ning Miss Marple jt.aga meeldivad vene inimesele esmalt seepärast, et on välismaalased.
Oma kirjutamistempo kohta tunnistas ta,et võiks produktiivsemgi olla,kuid Lääne-Euroopas on tavaks bestseller aastas e. kord aastas üks hea raamat.
"Kas nägite ette terroriakti Moskva tunnelis,küsiti,või korraldasite selle ise?" Ei ühte ega teist.Käinud läbi korra enne kirjutamist,adusin,kui lihtne oleks seda teha just siin...
Miks pole Teie raamatuid trükitud eesti keelde?
"Minu agent elab ja töötab Saksamaal.Tal on ka kogu Euroopa alal tegutsemise õigused.Tõlke-ja kirjastamisvõimaluste vaagimisel on ta ääretult pedant.Nii tõlkija kui raamatutrükkal olgu oma ala parimad,vaat et tipud.Ju siis Eestist pole väärilist pakkumist tulnud."
Ja ega meie tänased tiraazid pole kah just vaimustavad,lõpetaksin teema.Punkt siia ja kogu lugu.
Parimate tervitustega
E.P.
Lugesin kurja geeniuse, Lenini kuulsat kirja Piiteri töölistele:meil on piisavalt raha,ostke relvi ning võtke vili ära Siberi talumeestelt!
Kui oli raha-miks mitte osta otse vilja?
Taas sekkus saalist Klenski oma vihase porinaga:Lenin oli suur mõtleja, teda võrdsustati isegi Gromwelliga(?)
Sellise oponendiga Polina Viktorovna diskussiooni ei laskunud- kuidas sa parteilise karastusega seltsimehega ikka vaidled?
Siitmailt jätkaski ta Kremli valedevabriku toodete lahkamist. Põhjalik, meditsiiniline selgitus Lenini kuulihaavast ning med. hüpotees,miks kuuli välja ei opereerituid.Oma tohtreist vanematega arutelu põhjal ilmselt. Sõnum Viktorovnalt sellestki,et väidetav tulistaja Fanny Kaplan oli lapsest saati nägemisvaegur, ega oleks suutnud kellelegi pihta saada. Täiendas: Esseerid,keda süüdlasteks tembeldati,olid korraldanud hulgi perfektseid poliitilisi mõrvu,kus otsad vees.Vaevalt nii tähtsa töö puhul kõik varasemad kogemused unustati.
Ka pole olemas mingit marksistlikku teooriat,Marxi õpetust,süüvis südi daam taas kultuslike isemõtlejate lahkamisse.Täienduseks ta kommentaarid marksismi olemusest.Enamus auditooriumist oli kaasamõtleja-tüüpi,paljulugenud,erudeeritud venekeelsed inimesed,kes ise omal nahal kurjuse impeeriumi sünnitatu käes vaevelnud.Intelligentsile mis rahvusest tahes oli asi varemgi klaarimast klaarim,üksikud seigad vaid pakkusid põnevust.Mõnele äratundmisrõõmugi,kui Polina nende hingekeeled võbelema pani.
Ent Viktorovna jutulõng jätkus meistriklassi laineil:
Klassikaline detektiivromaan nõuab detektiivi olemasolu,kes viib meid vanakreeka tragöödiasse-siis laskub Jumal maa peale,kes seletab ära,mis juhtus.Vene lugeja tahab lisaks teada,kuidas peategelane arenes,mida ta läbi elas,oli tal ka traagiline armastus...
Maigret ja Poirot ning Miss Marple jt.aga meeldivad vene inimesele esmalt seepärast, et on välismaalased.
Oma kirjutamistempo kohta tunnistas ta,et võiks produktiivsemgi olla,kuid Lääne-Euroopas on tavaks bestseller aastas e. kord aastas üks hea raamat.
"Kas nägite ette terroriakti Moskva tunnelis,küsiti,või korraldasite selle ise?" Ei ühte ega teist.Käinud läbi korra enne kirjutamist,adusin,kui lihtne oleks seda teha just siin...
Miks pole Teie raamatuid trükitud eesti keelde?
"Minu agent elab ja töötab Saksamaal.Tal on ka kogu Euroopa alal tegutsemise õigused.Tõlke-ja kirjastamisvõimaluste vaagimisel on ta ääretult pedant.Nii tõlkija kui raamatutrükkal olgu oma ala parimad,vaat et tipud.Ju siis Eestist pole väärilist pakkumist tulnud."
Ja ega meie tänased tiraazid pole kah just vaimustavad,lõpetaksin teema.Punkt siia ja kogu lugu.
Parimate tervitustega
E.P.
perjantai 7. marraskuuta 2008
EestiPoiss
Hellou,armsad lugijavennad ja-õed!Põikaks korraks mälestustelainelt taas tänapäeva?Sest keda need vanaonu heietused ikka huvitama peaks.Kui,siis omaealisi,kellega koos okastraadi taga sotsialistlikus paradiisis elu parimad aastad veedetud.
Eile peeti Delovõje Vedomosti eestvõttel hot.Olympia Sigma saalis väga huvitav üritus:vene tänapäeva ühe tuntuima krimikirjaniku Polina Viktorovna Dashkova meistriklass.Kuna lugesin äsja teise,vene dissidentkirjaniku Sergei Dovlatovi romaane originaalkeeles /tundsin Ajakirjandusmajas minust mitme korruse võrra kõrgemal töötanud Piiteri poliitpagulast põgusalt-meie juhukohtumiste põhjal fuajeekorruse baaris/.Suht morn, pikakasvuline õlakas mees.Kust pidingi teadma,et punavõim teda ei salli ning kirjanikukallakuga inimene on sunnitud lahkuma kodulinnast ja sõprades-sugulastest ning otsima pelgupaika normaalsete inimeste riigist:Eestist,kus sai tööd, võimaluse edasi nosida ajakirjanikuleiba.Ja nüüd,nähes Olympias oma vana kolleegi Õhtuleht-Vecerni Tallinnast, Boris Tuchi,tänast teatri-ja kirjanduskriitikut,kes samuti kohtumisele kirjanikuga tulnud,avanes mul ainulaadne võimalus oma uudishimu rahuldamiseks."Miks peeti Dovlatovit dissidendiks,tema raamatuis pole ju midagi riigi-ega nõukogudevastast,pärisin.
Borja vastas oma rahulikul,kaalutletud moel:"No otseselt polnud ta mingi dissident.Kuid kirjutada,nagu oma romaanis Tsoon sedasi,et polnud mingit vahet vangilaagris olijate ja valvurite vahel,oli võimudele vastuvõtmatu.Ja nii ta välja praagitigi...
Kui süvenesin Polina Dashkova juttu oma loometööst,kus kirjeldas uurimustöid arhiivides ning kritiseeris teravalt enamlasi,Leninit ja Stalinit ning kohati laskus nende kuritegude analüüsinigi,jõusin kohutava tõdemuseni.see arstiperekonnast pärit õbluke,mustapäine,sarmikas naine vajab juba täna,Olympiast lahkumisel,turvameeste kaitset.Sest esineda tema julgel moel saalitäie vene inimeste ees, kellest tubli kolmandik kindlasti lõpetanud NLKP Kõrgema Parteikooli ning olid kohtumisel ka vastavalt häälestatud,eriti riigipöörajana tuntud Dmitri Klenski.Kes vihaselt pomises,kuuldes naiskirjaniku juttu Lenini atentaadi üksikasjust ja Stalini naisetapust,urises kuuldavalt:No kuidas nii tohib,ise pole ta ju mingi ajaloolane!?
Ei lugenud seegi,et Polina vestis pikalt oma arhiiviuurimustest-Klenski vihane urin saatis taustana.Mu mõtteis heiastus juba Anna Politkovskaja saatus,kelle tappis võimurite saadetud killer,nagu usub edumeelne vene intelligents.Ja üldse soovitaksin kaasmaalastel-rahvuskaaslastel revideerida oma arvamusi/hinnanguid vene inimestest.Paljud ehk ei usu,kuid nende hulgast leiab palju asjalikke,mõtlevaid,harituid.K.a.Klenski lihane õde,keda me paljud armastame ja austame tema talendi pärast.Ja veel mõtlemapanevat.Küsimustevoorus oleksin tahtnud Polina Viktorovnalt küsida,kuidas suhtlevad sakslastega need kümned tuhanded venelased, kes end sealmaal nii hästi tundvat nagu ei kusagil mujal.Kas on seal kah vene rahvusest ajakirjanikke,kes ei suuda öelda ei Guten nacht ega midagi keerukamat,mida väljendatakse nemetskimi bukvami.Kuid auditooriumi osalisi teades hoidusin tiku tõmbamisest bensuvaadil.
Krimikirjanikust muljetamisest ei loobu ka homme,luban.
Kena õhtujätku!
Kõige austusega
Enno Poldre
Eile peeti Delovõje Vedomosti eestvõttel hot.Olympia Sigma saalis väga huvitav üritus:vene tänapäeva ühe tuntuima krimikirjaniku Polina Viktorovna Dashkova meistriklass.Kuna lugesin äsja teise,vene dissidentkirjaniku Sergei Dovlatovi romaane originaalkeeles /tundsin Ajakirjandusmajas minust mitme korruse võrra kõrgemal töötanud Piiteri poliitpagulast põgusalt-meie juhukohtumiste põhjal fuajeekorruse baaris/.Suht morn, pikakasvuline õlakas mees.Kust pidingi teadma,et punavõim teda ei salli ning kirjanikukallakuga inimene on sunnitud lahkuma kodulinnast ja sõprades-sugulastest ning otsima pelgupaika normaalsete inimeste riigist:Eestist,kus sai tööd, võimaluse edasi nosida ajakirjanikuleiba.Ja nüüd,nähes Olympias oma vana kolleegi Õhtuleht-Vecerni Tallinnast, Boris Tuchi,tänast teatri-ja kirjanduskriitikut,kes samuti kohtumisele kirjanikuga tulnud,avanes mul ainulaadne võimalus oma uudishimu rahuldamiseks."Miks peeti Dovlatovit dissidendiks,tema raamatuis pole ju midagi riigi-ega nõukogudevastast,pärisin.
Borja vastas oma rahulikul,kaalutletud moel:"No otseselt polnud ta mingi dissident.Kuid kirjutada,nagu oma romaanis Tsoon sedasi,et polnud mingit vahet vangilaagris olijate ja valvurite vahel,oli võimudele vastuvõtmatu.Ja nii ta välja praagitigi...
Kui süvenesin Polina Dashkova juttu oma loometööst,kus kirjeldas uurimustöid arhiivides ning kritiseeris teravalt enamlasi,Leninit ja Stalinit ning kohati laskus nende kuritegude analüüsinigi,jõusin kohutava tõdemuseni.see arstiperekonnast pärit õbluke,mustapäine,sarmikas naine vajab juba täna,Olympiast lahkumisel,turvameeste kaitset.Sest esineda tema julgel moel saalitäie vene inimeste ees, kellest tubli kolmandik kindlasti lõpetanud NLKP Kõrgema Parteikooli ning olid kohtumisel ka vastavalt häälestatud,eriti riigipöörajana tuntud Dmitri Klenski.Kes vihaselt pomises,kuuldes naiskirjaniku juttu Lenini atentaadi üksikasjust ja Stalini naisetapust,urises kuuldavalt:No kuidas nii tohib,ise pole ta ju mingi ajaloolane!?
Ei lugenud seegi,et Polina vestis pikalt oma arhiiviuurimustest-Klenski vihane urin saatis taustana.Mu mõtteis heiastus juba Anna Politkovskaja saatus,kelle tappis võimurite saadetud killer,nagu usub edumeelne vene intelligents.Ja üldse soovitaksin kaasmaalastel-rahvuskaaslastel revideerida oma arvamusi/hinnanguid vene inimestest.Paljud ehk ei usu,kuid nende hulgast leiab palju asjalikke,mõtlevaid,harituid.K.a.Klenski lihane õde,keda me paljud armastame ja austame tema talendi pärast.Ja veel mõtlemapanevat.Küsimustevoorus oleksin tahtnud Polina Viktorovnalt küsida,kuidas suhtlevad sakslastega need kümned tuhanded venelased, kes end sealmaal nii hästi tundvat nagu ei kusagil mujal.Kas on seal kah vene rahvusest ajakirjanikke,kes ei suuda öelda ei Guten nacht ega midagi keerukamat,mida väljendatakse nemetskimi bukvami.Kuid auditooriumi osalisi teades hoidusin tiku tõmbamisest bensuvaadil.
Krimikirjanikust muljetamisest ei loobu ka homme,luban.
Kena õhtujätku!
Kõige austusega
Enno Poldre
torstai 6. marraskuuta 2008
EestiPoiss
Tere hilisõhtust!Eile märkisin tunnustavalt Hellat Rumvolti isiklikku rolli murdmatu liidu Eesti osariigi sovjetiaegse liiklusohutuse tagamisel.Pärast punktipanekut meenus,kuidas ta iga kord andis Liikluspressi ees aru pärast üleliidulisi RAI ülemate nõupidamisi,mis peeti ikka Moskvas.Mäletan,kord jutustas taunivalt ühe lõunaosariigi RAI ülema sõnavõtust,kus mees rääkis oma tööst."Meil,kui liiklusmilitsionäär patustab ja ta vallandatakse organitest, esitab ta tavaliselt palve ennistada tööle ilma palgata,kuid vormi kandmise õigusega(?)"-- Ja mehel pole häbi seda meie suure nõupidamise auditooriumile rääkida,imestas sm.Rumvolt.
Teinekord,kui jututeemaks olnud üleliiduline roolijoomarlusevastane sõda, oli esinenud keegi Siberi piirkonna RAI ülem "Meil ollakse alkoholi ja rooli kokkusobitamise suhtes vägagi ranged,jutustanud see asjamees. Näide: paljudes Siberimaa tanklates ripuvad nüüd sildid:Purjus juhte ei teenindata(?)
Ja see ongi vahend likvideerimaks pahet,lahutamaks sohvrit pudelist,küsis RAI ülem imestusega hääles.
Ju oli neid drastilisi seiku enamgi.Kõik muidugi ei meenu,kuid mõned markantseimadki näitavad rahvaste sulatusahju eri paigus valitsenud eri mõttelaadi ja arusaamu.
Tahakski veelkord nentida,et RAI tippjuhtidel,keskastme ohvitserkonnal ja reakoosseisulgi oli piisavalt autoriteeti.Ei mäletagi juhust,mil oleks käitutud nii,et tegemisi ja otsuseid saanuks naeruvääristada,kahtluse alla panna ehk täitmata jätta.Ükskõik siis millisel tasandil.
Kokkuvõtteks: mind ennastki,transpordiajakirjanikku,kutsuti mitmel korral süsteemi tööle.Esimest mäletan hästi:mõned mu tuttavad teenisid 3.toas,kapten Herbert .... alluvuses.selle löögirühma ülesanne oli korraldada nö diversiooniakte:sulgeda järjepanu Eestimaa eri piirkondade e.kohalike RAI allüksuste volialasid ca nädala kestel igal ööl ootamatute reididega.Käidi eri paigus tuvastamaks,kuidas on lood korra hoidmisega tegelikult(kas aruanded tööst ja esitatud tulemused on kooskõlas tegelikkusega).Sellesse rühma mind pealik kutsuski.Kuid minu mõttemaailma ja eesmärkidega elus ei passinud see,et miilitsavormis jahin öösiti liikluspätte ja autoärandajaid.Eredalt mäletan ka juhust,kui seoses mu aktiivse tegevusega liiklus-ja autoteemaliste artiklite kirjutamisel eriti pärast Liikluspressi sündi,kaasalöömist Mati Laose ja Ivo Pilve toimetatud Noorte Hääle liiklusnurgas "Vöötrada" ning lugematuid rallireportaaze eri väljaandeis kutsus mind enda kabinetti Tallinna RAI ülem Valter Soo ning pakkus Tallinna RAI liiklusproagandaohvitseti ametit.Ent toona olin nii hõivatud Autotranspordi Pressikeskuse huvitava ja mitmekesise tööga heas kollektiivis ega tahtnud/söandanud seda rahvakeeli "miilitsaksmineku" vastu välja vahetada.Kuna nö vene miilitsa maine ja aroomid jäänuks külge.Ka tulnuks loobuda mu loomeinimese märgist:oma pikkadest juustest,mida olen mönuga kandnud eluaeg kui vaba mehe tunnust.Lõpuks esitas viimase kutse mu hea sõber Erki,kes määrati omal soovil Hiiumaa pisitillukese RAI allüksuse juhiks.
Tuled saarele elama koos perega,saad korteri ja minu juures autoinspektori ameti.Normaalset kolleegi hädasti tarvis,toonitas ta.Ent oma kolme lapsega pere Tallinna kodust välja rebida enne kooliminekut polnud mul südant.Ka puudus meil karjuv elamispinnavajadus. Kuigi arvestatavate suvehiidlastena olime juba Kassaris juurdunudki,jätsin ka oma viimase shansi kasutamata.Valter Soo oli kindlasti rahul,et tema pakkumise peale lakke ei hüpanud.Sest pärast minu loobumist leiti TPIst äsjakoorunud Kirill Teiter selle töö peale. Sõnaosav ja muidu andekas inimene.Koos kellega tegin freelancerina mõnegi aasta RAI liikluspropaganda ajalehte Signaal.Oma põhitöö kõrvalharrastusena,nagu oli seda ka juhilubade taotlejailt sõidueksamite vastuvõtmine.Kui olin lõpetanud instruktorautojuhikooli.Nii et-kas ikkagi sündinud miilits?
Ikka parimat soovides
E.P.
Teinekord,kui jututeemaks olnud üleliiduline roolijoomarlusevastane sõda, oli esinenud keegi Siberi piirkonna RAI ülem "Meil ollakse alkoholi ja rooli kokkusobitamise suhtes vägagi ranged,jutustanud see asjamees. Näide: paljudes Siberimaa tanklates ripuvad nüüd sildid:Purjus juhte ei teenindata(?)
Ja see ongi vahend likvideerimaks pahet,lahutamaks sohvrit pudelist,küsis RAI ülem imestusega hääles.
Ju oli neid drastilisi seiku enamgi.Kõik muidugi ei meenu,kuid mõned markantseimadki näitavad rahvaste sulatusahju eri paigus valitsenud eri mõttelaadi ja arusaamu.
Tahakski veelkord nentida,et RAI tippjuhtidel,keskastme ohvitserkonnal ja reakoosseisulgi oli piisavalt autoriteeti.Ei mäletagi juhust,mil oleks käitutud nii,et tegemisi ja otsuseid saanuks naeruvääristada,kahtluse alla panna ehk täitmata jätta.Ükskõik siis millisel tasandil.
Kokkuvõtteks: mind ennastki,transpordiajakirjanikku,kutsuti mitmel korral süsteemi tööle.Esimest mäletan hästi:mõned mu tuttavad teenisid 3.toas,kapten Herbert .... alluvuses.selle löögirühma ülesanne oli korraldada nö diversiooniakte:sulgeda järjepanu Eestimaa eri piirkondade e.kohalike RAI allüksuste volialasid ca nädala kestel igal ööl ootamatute reididega.Käidi eri paigus tuvastamaks,kuidas on lood korra hoidmisega tegelikult(kas aruanded tööst ja esitatud tulemused on kooskõlas tegelikkusega).Sellesse rühma mind pealik kutsuski.Kuid minu mõttemaailma ja eesmärkidega elus ei passinud see,et miilitsavormis jahin öösiti liikluspätte ja autoärandajaid.Eredalt mäletan ka juhust,kui seoses mu aktiivse tegevusega liiklus-ja autoteemaliste artiklite kirjutamisel eriti pärast Liikluspressi sündi,kaasalöömist Mati Laose ja Ivo Pilve toimetatud Noorte Hääle liiklusnurgas "Vöötrada" ning lugematuid rallireportaaze eri väljaandeis kutsus mind enda kabinetti Tallinna RAI ülem Valter Soo ning pakkus Tallinna RAI liiklusproagandaohvitseti ametit.Ent toona olin nii hõivatud Autotranspordi Pressikeskuse huvitava ja mitmekesise tööga heas kollektiivis ega tahtnud/söandanud seda rahvakeeli "miilitsaksmineku" vastu välja vahetada.Kuna nö vene miilitsa maine ja aroomid jäänuks külge.Ka tulnuks loobuda mu loomeinimese märgist:oma pikkadest juustest,mida olen mönuga kandnud eluaeg kui vaba mehe tunnust.Lõpuks esitas viimase kutse mu hea sõber Erki,kes määrati omal soovil Hiiumaa pisitillukese RAI allüksuse juhiks.
Tuled saarele elama koos perega,saad korteri ja minu juures autoinspektori ameti.Normaalset kolleegi hädasti tarvis,toonitas ta.Ent oma kolme lapsega pere Tallinna kodust välja rebida enne kooliminekut polnud mul südant.Ka puudus meil karjuv elamispinnavajadus. Kuigi arvestatavate suvehiidlastena olime juba Kassaris juurdunudki,jätsin ka oma viimase shansi kasutamata.Valter Soo oli kindlasti rahul,et tema pakkumise peale lakke ei hüpanud.Sest pärast minu loobumist leiti TPIst äsjakoorunud Kirill Teiter selle töö peale. Sõnaosav ja muidu andekas inimene.Koos kellega tegin freelancerina mõnegi aasta RAI liikluspropaganda ajalehte Signaal.Oma põhitöö kõrvalharrastusena,nagu oli seda ka juhilubade taotlejailt sõidueksamite vastuvõtmine.Kui olin lõpetanud instruktorautojuhikooli.Nii et-kas ikkagi sündinud miilits?
Ikka parimat soovides
E.P.
keskiviikko 5. marraskuuta 2008
EestiPoiss
Terekest kah!Täna võiksime veidi koos mõelda,kuidas oleme oma armsa Eestiga sattunud liiklussurmade esikolmikusse, liidrigruppi.Samas unistame, et oleme/elame justkui Põhjamaal,sarnaste tavade toel, ning arvame endil olema nendega piisavalt palju kokkupuutepunkte nii elustiilis,olmes kui arusaamises maailma asjadest.Kuigi tõele näkku vaadates oleme endiste sovjetiriikide,Balti kolmiku tasemel.Juhib Leedu, järgneb Läti.Kolmas auhinnaline koht kuulub Eestile.Numbritega ma teid koormama ei hakka, neid lugege tänasest Postimehest.Ropult lohakalt ja üleolevalt suhtume oma napi rahvastikunumbri säilivuse eest hoolitsemisse. Tõtt.öelda pole seda muret kusagilt näha:me kõik oleme liiklejad ja käitume enesehävituslikult.Täidame LE pügalaid justkui mundris onu pärast,temalt laksu saamise hirmus.Ja kui pole loota/karta sinimundritega kohtumist,libistame lipsu taha palju mahub ja hüppame kettasse. Loe: ronime rooli taha.Ise unistades,millal jõuab meieni too lahe seadusepügal,mis vabastab kohustusest roolida mootorsõidukeid vastikult kainena.Olen ses suhtes eriarvamusel.Kuni elame külg külje kõrval paadunud alkonautidega,kelle jaoks"Pivo bez vodki kak dengi na veter"Loe:manustavad õlut vaid koos viinaga.Ja ma ei mõtle siinkohal pelgalt venekeelseid topsisõpru,vaid laiemat vennaskonda olenemata rahvusest või emakeelest,siis taolises ühiskonnas võrdub alkonautide roolilubamine kollektiivse enesetapuga.Medalit teiselt poolt kaedes-ei tunne ma ise küll sääraseid,kes londi umbe tõmmanuina sõitma lähevad ja kaaskodanikke tapavad.Arukas,vastutustundlik sohver libistab lõunaprae juurde pokaali veini või klaasi õlut ega kaota mõistust ja asu lendama teede-tänavate kohal,vaid veereb tasahilju punktist teise.
Olgu seekord.Kes korralik,sai juba aru.Jobule vala kui hane selga vett.Kuid tahaks vähe nostalgitseda,arutleda teemal:kuidas sai võimalikuks,et olime murdmatus liidus oma väikese läänevabariigiga nii edumeelsed.Kõige korralikumad,eeskujulikumad ses suures laagris,kus ülemaks sm.Libre (Leonid Iljits Breznev hüüdnimega Puhmaskulm).
Võite ju vaielda,kuid mu isiklik arvamus on järgmine:Kuna ENSV RAI ehk Riikliku Autoinspektsiooni ülemaks oli mõneti karismaatiline Hellat Rumvolt, mu mälus miilitsapolkovniku aukraadis,tema asetäitjaiks Kalju Vainola ja Harri Taidre (kõik kolm agarad ohutu liikluse propageerijad ja eestvõitlejad).Mäletan 70-ndaid,kui Ajakirjanike Liidu liige ja Rahva Hääle osakonnajuhataja Harri Treial (tänane AL seeniorklubi esimees)moodustas Ajakirjandusmajja autotoimetajaist ühenduse nimega Liikluspress,mis käis regulaarselt koos. V korrusele Rahva Hääle saali kogunesime kord kuus kuulama RAI juhtohvitseride infot hetke valupunktidest vabariigi liikluses. Oli see siis helkurinõude- kampaania või turvavööde kasutamine.Olgu siin öeldud,et Norma oli esinene turvavöö-tootja kogu Liidus ning siitmailt need levima hakkasidki,kui pool ilma juba tarvitas.Motokiivrite nõue(taas esimesena kogu "murdmatus liidus",rehvi turvisemustrite kulumise probleemid vms.jne.Siis jõudsime küll selleni,et Eestile eraldatud sõiduautorehvide fondist piisas vaid 0,8 rehvi soetamiseks ühe arveloleva auto kohta(?)Ja Transpordiministeerium sai signaali Kohtla-Järve protekteerimistehasele lisajõudluse rakendamiseks.Ja kogu aeg oli Rumvolt oma alluvatega liiklusohutuse eest võitlemise rindel. Selgitas,juhendas ja nõudis.Tema asetäitja,hea kirjamees Harri Taidre kirjutas raamatu,lausa liiklusõpiku pealkirjaga "Inimene,sõiduk, tee", mis oli samuti ainulaadne kogu Liidus.Koolidele passis see ülihästi õppevahendiks.Ka Transpordiministeeriumi-ATMMi autoteemaliste kirjutiste konkursi preemiasaajate nimekirja eesotsas oli tihti Harri Taidre nimi.Kokkuvõtteks:selliste "ebanõukogulike" miilitsaohvitseride isikliku fanatismi (ei häbene seda väljendit) najal püsis Eesti ja eestlase kui aruka liikleja maine.Aga täna?Lausa häbi on lauaülemate pärast,kes,suutmata ohjata rahaahneid,altkäemaksuarmastajaid politseimehi,likvideerisid kogu Liikluspolitsei,heitsid lapse koos pesuveega välja.Ja tulemus?Korda teedel pole,isegi lastekodulapsed ostavad romuautosid ja sõidavad üksteist surnuks.No oli seda jama vaja?
Vajaka on täna pädevaist,arukaist,kindla käe ja lahtise mõistusega liiklusohutuse liidreist-korravalvureist.Kel oleks autoriteeti ja asjast arusaamist.Mitte nii,et poisid,riigikassa tühi,no tehke midagi!Võtke märgid 30 km/h jala peal kaasa,oma föönid ka ,ja passige põõsais.Ja et igamees tooks õhtuks 55 tuhat kassasse!
Ja üldse,kui mõnda rikkujat näete,väänake käsa ja tehke täislaks ära!Hunt sellega,et politsei olgu liikleja juhendaja ja abimees.Kohe näkku ja...makku!
Et jätkame LE täitmist pelgalt politsionääri pärast.Kas nii jääbki?
Ikka tervitustega
E.P.
Olgu seekord.Kes korralik,sai juba aru.Jobule vala kui hane selga vett.Kuid tahaks vähe nostalgitseda,arutleda teemal:kuidas sai võimalikuks,et olime murdmatus liidus oma väikese läänevabariigiga nii edumeelsed.Kõige korralikumad,eeskujulikumad ses suures laagris,kus ülemaks sm.Libre (Leonid Iljits Breznev hüüdnimega Puhmaskulm).
Võite ju vaielda,kuid mu isiklik arvamus on järgmine:Kuna ENSV RAI ehk Riikliku Autoinspektsiooni ülemaks oli mõneti karismaatiline Hellat Rumvolt, mu mälus miilitsapolkovniku aukraadis,tema asetäitjaiks Kalju Vainola ja Harri Taidre (kõik kolm agarad ohutu liikluse propageerijad ja eestvõitlejad).Mäletan 70-ndaid,kui Ajakirjanike Liidu liige ja Rahva Hääle osakonnajuhataja Harri Treial (tänane AL seeniorklubi esimees)moodustas Ajakirjandusmajja autotoimetajaist ühenduse nimega Liikluspress,mis käis regulaarselt koos. V korrusele Rahva Hääle saali kogunesime kord kuus kuulama RAI juhtohvitseride infot hetke valupunktidest vabariigi liikluses. Oli see siis helkurinõude- kampaania või turvavööde kasutamine.Olgu siin öeldud,et Norma oli esinene turvavöö-tootja kogu Liidus ning siitmailt need levima hakkasidki,kui pool ilma juba tarvitas.Motokiivrite nõue(taas esimesena kogu "murdmatus liidus",rehvi turvisemustrite kulumise probleemid vms.jne.Siis jõudsime küll selleni,et Eestile eraldatud sõiduautorehvide fondist piisas vaid 0,8 rehvi soetamiseks ühe arveloleva auto kohta(?)Ja Transpordiministeerium sai signaali Kohtla-Järve protekteerimistehasele lisajõudluse rakendamiseks.Ja kogu aeg oli Rumvolt oma alluvatega liiklusohutuse eest võitlemise rindel. Selgitas,juhendas ja nõudis.Tema asetäitja,hea kirjamees Harri Taidre kirjutas raamatu,lausa liiklusõpiku pealkirjaga "Inimene,sõiduk, tee", mis oli samuti ainulaadne kogu Liidus.Koolidele passis see ülihästi õppevahendiks.Ka Transpordiministeeriumi-ATMMi autoteemaliste kirjutiste konkursi preemiasaajate nimekirja eesotsas oli tihti Harri Taidre nimi.Kokkuvõtteks:selliste "ebanõukogulike" miilitsaohvitseride isikliku fanatismi (ei häbene seda väljendit) najal püsis Eesti ja eestlase kui aruka liikleja maine.Aga täna?Lausa häbi on lauaülemate pärast,kes,suutmata ohjata rahaahneid,altkäemaksuarmastajaid politseimehi,likvideerisid kogu Liikluspolitsei,heitsid lapse koos pesuveega välja.Ja tulemus?Korda teedel pole,isegi lastekodulapsed ostavad romuautosid ja sõidavad üksteist surnuks.No oli seda jama vaja?
Vajaka on täna pädevaist,arukaist,kindla käe ja lahtise mõistusega liiklusohutuse liidreist-korravalvureist.Kel oleks autoriteeti ja asjast arusaamist.Mitte nii,et poisid,riigikassa tühi,no tehke midagi!Võtke märgid 30 km/h jala peal kaasa,oma föönid ka ,ja passige põõsais.Ja et igamees tooks õhtuks 55 tuhat kassasse!
Ja üldse,kui mõnda rikkujat näete,väänake käsa ja tehke täislaks ära!Hunt sellega,et politsei olgu liikleja juhendaja ja abimees.Kohe näkku ja...makku!
Et jätkame LE täitmist pelgalt politsionääri pärast.Kas nii jääbki?
Ikka tervitustega
E.P.
tiistai 4. marraskuuta 2008
EestiPoiss
Terekest kah!Mina,kurbade lohutaja,jälle platsis.Hommikused värske uudiskünnise ületajad tulid täna paaris:kõigepealt jahmatas oma vastseid, tengelpungade raskusest kookuvaid teistest pankadest ülemeelitatud kliente vapustava uudisega Sampo Pank:tõstame eluasemelaenude intresse. Oktoober oli ju kõlavalt mahahüütud pangavahetuskuu,mil kõiki paluti kolida panka,kus neile "sampot"tehakse, nahk üle kõrvade sikutatakse.Ilmselt said mu kolleegid-ajakirjanikud Äripäevast ja mujalt kah samuti aru kui minagi.Et juba kodulaenu võtnuid karistatakse kõrgema intressi(loe:karmima väljalüpsiga).Poeg küll õhtul üritas kuuldut nii lahti mõtestada, et vaid uue laenu tahtjaid ootab kolakas.Kui nii,siis pole ju midagi pahandada. Ent panga sõnameistrid, kõneisikud,pii-err vanakesed suutsid tempu serveerida nii,et uusi pangareegleid kehtestati ühepoolselt vastavalt kehtivaile tavadele(tsitaadi lõpp).Mulle meenus võrdlusena,kuidas liiklushuligaanid kehtestavad ühepoolselt,vastavalt laialt levinud tavadele,uusi kiirusreziime üldkasutatavail teedel.Erinevalt Pangainspektsioonist suudab aga meie Liikluspolitsei nad korrale kutsuda...
Finaaliks:kui pelgalt laenu poole kiibitsejaid röövitakse,põhjendub lugu turusituatsiooniga.Miskipärast jäeti nö otsad lahti:et ka laenu saanuid ootab hirmus karistus.Nii see paljudele kangastus...
Pulmitajatega taas lihtne lugu:kui ei taha ilmaliku laulatuse uut kümnist plekkida,ela nagu seni. Püherda patus või tee midaiganes.Mine paari kõrvalisemas kohas,kus päikesesära ja linnulaul pole veel uusi hinnalipikuid saanud.Sest:
Kilulinna raad on otsustanud ka abiellumistuhinasse pööranud inimesi rahanumbriga ohjeldada.Ka aktsiis noolib oma-täpsustan:kui alles äsja oli pooleliitrine suure mulliga vesilood,mida pulmas ohtralt kulub,50-60 kr.piirimail /per ampull/,siis nüüd rõõmsalt 70-80.Pulmalised kulistavad mönuga.
Täpsustuseks:eelmainit seakari, mitte Tallinna raad mõtles Õnnepalee hinnamulli täis puhuda.Seoses nö olmenumbrite kasvuga(vesi,küte, soojus, elekter)otsustati see pidulik õnnestamistseremoonia (rikkureile) nende laupäevasel päeval hinnata 900 eegu vääriliseks.Vaeserahva-päev:teisipäev jäeti 300 kronu tasemele.Pidades silmas viimase paari aasta aina tõusvat trendi:muudkui abielluvad, patt oleks neile alles jätta nende raha! Analoogselt äsjakosutatud riigilõivudega ARKs--inimesed muudkui marsivad sisse:kellele juhiluba,kellele uus autonumber,kellele uus tehnopass,aga osa raha jääb neile ikka tasku-no milleks?
Ja et positiivse noodiga päevakesele punkt pista:kordan rahvatarkuse-tera:Elu pole üldse kurb,sest palgad ajavad lausa naerma!Aga naer on terviseks-proosit!
Endiselt lugupidavalt
E.P.
Finaaliks:kui pelgalt laenu poole kiibitsejaid röövitakse,põhjendub lugu turusituatsiooniga.Miskipärast jäeti nö otsad lahti:et ka laenu saanuid ootab hirmus karistus.Nii see paljudele kangastus...
Pulmitajatega taas lihtne lugu:kui ei taha ilmaliku laulatuse uut kümnist plekkida,ela nagu seni. Püherda patus või tee midaiganes.Mine paari kõrvalisemas kohas,kus päikesesära ja linnulaul pole veel uusi hinnalipikuid saanud.Sest:
Kilulinna raad on otsustanud ka abiellumistuhinasse pööranud inimesi rahanumbriga ohjeldada.Ka aktsiis noolib oma-täpsustan:kui alles äsja oli pooleliitrine suure mulliga vesilood,mida pulmas ohtralt kulub,50-60 kr.piirimail /per ampull/,siis nüüd rõõmsalt 70-80.Pulmalised kulistavad mönuga.
Täpsustuseks:eelmainit seakari, mitte Tallinna raad mõtles Õnnepalee hinnamulli täis puhuda.Seoses nö olmenumbrite kasvuga(vesi,küte, soojus, elekter)otsustati see pidulik õnnestamistseremoonia (rikkureile) nende laupäevasel päeval hinnata 900 eegu vääriliseks.Vaeserahva-päev:teisipäev jäeti 300 kronu tasemele.Pidades silmas viimase paari aasta aina tõusvat trendi:muudkui abielluvad, patt oleks neile alles jätta nende raha! Analoogselt äsjakosutatud riigilõivudega ARKs--inimesed muudkui marsivad sisse:kellele juhiluba,kellele uus autonumber,kellele uus tehnopass,aga osa raha jääb neile ikka tasku-no milleks?
Ja et positiivse noodiga päevakesele punkt pista:kordan rahvatarkuse-tera:Elu pole üldse kurb,sest palgad ajavad lausa naerma!Aga naer on terviseks-proosit!
Endiselt lugupidavalt
E.P.
sunnuntai 2. marraskuuta 2008
EestiPoiss
Tere!Alustan kirjatööga,mida ammu endale ja mõnele lähedasele inimeselegi lubanud:panen ritta sõnad,kirjeldamaks oma läbielamisi pärast aasta 2002 7.aprillil-just oma lahkunud isa Eduard Jüri poja sünni päeval. Tagantjärele mõeldes läks mul isegi hästi:olin just jõudnud koju Nõmmele mõnepäevaselt nö juubeliürituselt Otepäält, kus Eesti autopressi eliit tähistas koos autoesinduse töötajatega ning uute sinise ovaaliga mudelite proovisõitudega Fordi esinduse 10-aastast taasviibimist vabariigis.
Nautisime kena kevadilma ja lendasime mööda Otepää kandi teid täie mönuga,vahetades autosid ning järgides Fordi tiimi tehtud legendi.Kui ajuhalvatus laksanuks estsõidu käigus,poleks must peale juhitavuse kaotanud autoga lendamist enam nende ridade kirjutajat.Ju istus ingel mu õlal,kui autode omadusi katsetasin...
Olin jõudnud olla umbes aastakese Maalehe auto-ja tehnikalisa toimetaja ametis.Tagasi ajakirjandustööl,kus alustasin 1974 "Õhtuleht-Vecerni Tallina tööstusosakonnas mentori Kalju Mürgi juhendava käe all.
Pärast Belesta sünnitatud Fordi esinduses selle stardiajal töötamist suhtekorraldaja,reklaamijuhi ja koolitusjuhina läksin koondatuna tööle ARK-sse,kus olin tänu oma autominevikule taas sõiduvees. Miinuseks oli vaid äärmiselt niru palganumber:neli tuhat eeku.Mis võrdus mu kuumaksega Hansapangale kodumaja renoveerimiseks võetud laenu eest. Et poeg Tartus Pallases õppis,tuli tema toetamiseks igas kuus vähemalt kaks tuhat kirjutamisega lisaks teenida.ARK-i kaadriosakonna juhatajannale ilmselt ei meeldinud,et ma kirjatööga lisaraha teenisin.Kuid et mu põhitöö selle all ei kannatanud ja tööajal ma muid asju ajama ei jooksnud,kannatas ta katseaja lõpuni välja.Teades,et direktor Eero Tillile kaebamisest poleks tulu.Juhtkond tundis mind kui üdini automeest ega oleks autoteemadel sulejooksust olnud häiritud.Oma varasema 12-tuhandelise palga rea pealt allakukkumine oli nii valus,et kui Maaleht oma esimest autotoimetajat vajas,lahkusin ARK-ist kerge südamega.Kus minu soovitud 8-tuhandelist kuupalka ei saavat isegi direktor,nagu pr. kaader solvunud toonil väitis.
Nonii.Sõidutas siis Info-auto Fordi direktor Putmaker meid tuliuue, testsõidu Ford-Transitiga Järvele.Koju jõudnud,pakkus abikaas grillvorste lõunaroaks. Istun elutoas söögilauas ja sisse astunud naisuke näeb mind ebamäärase liigutusega kahvlit sirutamas."Mis sul viga?"mäletan küsimust.
Eimiskit,ainult vorst pistab jooksu.Kui kätte saad,on kõik O.K. kiitsin ja kukkusin.
Nõmme haiglas, oma koduküla tõbilas sain mõned päevad hiljem taas pildi ette.
dr.Vares,sihvakas keskealine arst,oli väga hoolitsev.Kuid minu ajukahjustus insuldist/ajuveresoone lõhkemisest/ oli selline,et mu lalinat,seda artikuleerimata kõnet suutis mõista vaid kõik need päevad mu voodiserval istunud abikaas.Ka olin ilma tasakaaluta patsient,kel voodiserval istumine ja lusika suu juurde tõstmine oli ilmvõimatu.Toideti kui last,vahetati pamperseid ja vaid mängunurk oli puudu tagasipöördest titemaailma.Ent voodil lebav juurviljasarnane olend pole isegi lapse nime ega mängukanne väärt!
Aga oma unistustes olin ikka tegija!Sest see osa mu pööningust,mis elu jätkumist suunas,oli vist kahjustamata.Kui dr.Vares küsis palati ukseavale näidates, kas selle piire näen,sai ta solvunud mehe vastuse:
"Kuidas ma siis autoga koduväravast välja sõidan,kui piire ei märka?"
"No sina,õnnetuke,ei sõida enam kunagi mingi auto roolis"nägin teda pilguga vastamas.Vähemalt nii mulle tundus.
Edasi lugege juba sellest,kuidas Järve haiglapäevad möödusid ning millisesse musta auku sadasin,kui koju tagasi viidi.Seniks kõige paremat!
Ikka lugupidavalt
E.P.
Nautisime kena kevadilma ja lendasime mööda Otepää kandi teid täie mönuga,vahetades autosid ning järgides Fordi tiimi tehtud legendi.Kui ajuhalvatus laksanuks estsõidu käigus,poleks must peale juhitavuse kaotanud autoga lendamist enam nende ridade kirjutajat.Ju istus ingel mu õlal,kui autode omadusi katsetasin...
Olin jõudnud olla umbes aastakese Maalehe auto-ja tehnikalisa toimetaja ametis.Tagasi ajakirjandustööl,kus alustasin 1974 "Õhtuleht-Vecerni Tallina tööstusosakonnas mentori Kalju Mürgi juhendava käe all.
Pärast Belesta sünnitatud Fordi esinduses selle stardiajal töötamist suhtekorraldaja,reklaamijuhi ja koolitusjuhina läksin koondatuna tööle ARK-sse,kus olin tänu oma autominevikule taas sõiduvees. Miinuseks oli vaid äärmiselt niru palganumber:neli tuhat eeku.Mis võrdus mu kuumaksega Hansapangale kodumaja renoveerimiseks võetud laenu eest. Et poeg Tartus Pallases õppis,tuli tema toetamiseks igas kuus vähemalt kaks tuhat kirjutamisega lisaks teenida.ARK-i kaadriosakonna juhatajannale ilmselt ei meeldinud,et ma kirjatööga lisaraha teenisin.Kuid et mu põhitöö selle all ei kannatanud ja tööajal ma muid asju ajama ei jooksnud,kannatas ta katseaja lõpuni välja.Teades,et direktor Eero Tillile kaebamisest poleks tulu.Juhtkond tundis mind kui üdini automeest ega oleks autoteemadel sulejooksust olnud häiritud.Oma varasema 12-tuhandelise palga rea pealt allakukkumine oli nii valus,et kui Maaleht oma esimest autotoimetajat vajas,lahkusin ARK-ist kerge südamega.Kus minu soovitud 8-tuhandelist kuupalka ei saavat isegi direktor,nagu pr. kaader solvunud toonil väitis.
Nonii.Sõidutas siis Info-auto Fordi direktor Putmaker meid tuliuue, testsõidu Ford-Transitiga Järvele.Koju jõudnud,pakkus abikaas grillvorste lõunaroaks. Istun elutoas söögilauas ja sisse astunud naisuke näeb mind ebamäärase liigutusega kahvlit sirutamas."Mis sul viga?"mäletan küsimust.
Eimiskit,ainult vorst pistab jooksu.Kui kätte saad,on kõik O.K. kiitsin ja kukkusin.
Nõmme haiglas, oma koduküla tõbilas sain mõned päevad hiljem taas pildi ette.
dr.Vares,sihvakas keskealine arst,oli väga hoolitsev.Kuid minu ajukahjustus insuldist/ajuveresoone lõhkemisest/ oli selline,et mu lalinat,seda artikuleerimata kõnet suutis mõista vaid kõik need päevad mu voodiserval istunud abikaas.Ka olin ilma tasakaaluta patsient,kel voodiserval istumine ja lusika suu juurde tõstmine oli ilmvõimatu.Toideti kui last,vahetati pamperseid ja vaid mängunurk oli puudu tagasipöördest titemaailma.Ent voodil lebav juurviljasarnane olend pole isegi lapse nime ega mängukanne väärt!
Aga oma unistustes olin ikka tegija!Sest see osa mu pööningust,mis elu jätkumist suunas,oli vist kahjustamata.Kui dr.Vares küsis palati ukseavale näidates, kas selle piire näen,sai ta solvunud mehe vastuse:
"Kuidas ma siis autoga koduväravast välja sõidan,kui piire ei märka?"
"No sina,õnnetuke,ei sõida enam kunagi mingi auto roolis"nägin teda pilguga vastamas.Vähemalt nii mulle tundus.
Edasi lugege juba sellest,kuidas Järve haiglapäevad möödusid ning millisesse musta auku sadasin,kui koju tagasi viidi.Seniks kõige paremat!
Ikka lugupidavalt
E.P.
Tilaa:
Blogitekstit (Atom)
