EestiPoiss

Morjesta!Olmekirjanik jälle ärgand,märgand ja pizdiku seina torgand-oma joonealust toksima tormand.Jõlekaunis päiksetera tervitas Nõmmel keskpäeva eel ärkajaid,kuid kohvijoomise-ajaks seda vaid jaguski.Taevane isa nahistas oma pizdiku välja ja kohe asus ilm tumenema.Teen oma uue nädala plaane juba lambivalgel.Märkasin,et pea iga päev millegagi täidetud.Kulminatsioon saabub neljapäeval k.17.mil kuulan Viru hotellis vene mõtlejate klubis Impressum Piiterist ja Moskvast saabunud seltsimeeste arutlusi teemal,kuidas suur ja hirmuäratav Georgia pisi-tillukesele Venemaale kallale tungis ja agressorit mängis.Päevakava järgi lüüakse risti vene keeli Sukashvili,kes kehastus meie aja kurjeimaks välisvaenlaseks noorele ja arenevale demokraatlikule riigile,hullemakski kui neli aastaaega ja rahvusvaheline imperialism.
No seda pulli lihtsalt peab nägema!Ja nautima kahtlemata esiritta pürginud pan Klenskit,kes veerandtunniste pausidega pigistab kokkusurutud hammaste vahelt välja lemmikparooli "Fashistõ,blin!"
Aga mina tunnen end ses koosluses kui superspioon Simmlitz:keegi ju ei kahtlusta,et vaikselt istuv ja märkmeid tegev lonkurvaegur nende keelt mõistab-nemad ju minu oma mitte.Poliitikakaugel inimeselgi on mõistuse teritamise mõttes põnev viibida paigas,kus mõni riigipöörajast kohtualune haaret suurendada plaanib.Ka mägedepoegade maa tema hubiorbiidis on.Ja see vaja taassündiva derzaava külge tagasi liimida.
Ent tagasi normaalsete sekka.Esialgne plaan oli mul ju võimalikult veenvalt selgitada oma sõnade ja eeskujuga,miks peab juurviljana haiglavoodil või jubas koduski koikul lebav tahtetu,jõuetu,saamatu inimvare ennast tükkidest taas kokku kraamima.Mentaalse jõu mobiliseerima,et füüsis kannule kargaks.Õpetussõnadest,mis minu kuuldes kaasale peale loeti,kui mind kitlikandjate poolt tagasi loovutati,jäi meelde esimene:ärge laske tal voodil lamades jagada käsklusi-tee seda,too toda.Mida vähegi suudab,tehku ise.Kui nö kargu alla võtsin,hakati juba mind kamandama.Hommikust peale:miks kohvi valmis pole?Pärast: lähed poodi mullu suitsu tooma? Koeraga välja,jne.etc.jms.Kui ilm selline,et hea mees ei ajaks naistki õlle järele,ma muidugi majast ei lahkunud.Ent "julm teraapia" oli abiks ikka. Järjest toekamalt seadsin oma samme,mida rohkem ringi marssisin.Ja kinnitaks kaaskannatajailegi:ärge laske end haletseda ega muremõtteil lainetena ülepea lüüa.Seevõrra pikendate oma taastumisprotsessi.Mis eriti huvitav:teadlastel pole veel tänagi täit selgust,kas taastumisel on rohkem mängus aju-või keharakkude uuskäivitus (minu termin).Seega on mõttekas sundida uuesti tööle oma kuplialune mehhanism pluss allumatud jäsemedki.Seda viimast oli tulemusrikas teha mitmes suunas ja moel.Et pikk jutt on s.. jutt,siis hetkel pikemalt ei peatuks.
Parimate tervitustega ja soovitusega tutkida veresurvet,kui aastaid turjal üle Kristuse ea
teie E.P.

EestiPoiss

Hellou,te kõik tõsised Maarjamaa mehepojad, kes te oma plekkprutadega vabaabielus ehk patus püherdades oma päevakesi õhtusse veeretate!Minu reedene rõõm oli lipata ringi ja ajada kõveraid (auto)asju sirgemaks. Järellugu tollele kupeeMersule,mis sai kevadel ostetud Iirimaal tööl ja koolis olevale Mariile,Soome semu Simo tütrekesele saab vist nüüd punkti. Kui Soome toll saab dokumendi,mille täna loovutas mulle keegi Haaviku- emand,lahke ja elurõõmus, tublis kaalus daam firmast QBE, kus auto täna kindlustatud.Miks seda vaja? Tsaariajast pärit bürokraatia,mis Soomemaad tänini valitseb,nõudis tõestust,et Rakverest ostetud autol ikka oli juba siis liikluskindlustus,kui sellega Tallinna,siit Tamperesse sõitsime. Mina juhi kõrval,sest isake tsaar (?)oli lubanud küll Simol volitusega tütre nimele auto osta,kuid mitte sellega sõita?!? Ja Silberautost ei müüdud seda Mersut ülepea mitte,sest Marii viibis Iirimaal koolitunnis,mitte siin autosalongis. Tarvase linnas teati aga,et kui kohalik inime oma nime mängu paneb, siis isa saab Marikesele auto osta küll.Kui jaanieelse Soomemaa-tripi kutse saabus,jäin juba ootama visiiti/kutset Iiri (viskitehasesse).Unistuseks see jäigi, sest Mariil juba diplom käes ja auto peagi Soome registris.Ja kaheksa tuhhi eurot taskus,millist auto sisseveotolli hõlptulukütid jahtisid. Pakkusin kohe end ostueksperdiks järgmistelegi klientidele,kuid tänini pole ükski Pekka veel mani kokku saanud.NB! väljakutseid võivad teha vaid vanad sõbrad,sest arveldus käib omaaegsete teenete kaudu-kelle peres rublaajal olen elanud vms.Sest koguni 14 autot sai minu poolt noil sitastel seitsmekümnendatel,nagu L.Lapin märgib ,Maarjamaale vurama toodud. Nüüd on aeg kohtunikel punktid anda ja sama kogus autosid lasta tagasi vedada... Kindlustuse koopiad käes,läksin Topautosse.Kuigi Erkkil polnud aega kuulata mu juttu ostja abiellumisest oma plekist kaunitariga,lubasin talle saata vastava meili.Ja ta tubli tiim valgustas detailselt mu maasturi osi,mis käiguvahetusel asjatavad-kogu moos prinditi välja,et väiketöökoja "lukud",no lukksepad saaks pihta,mis numbriga detaili Topautost tellida. Miks ma sellest räägin-mitte igalpool ei olda nii osavõtlikud.Abiks valmis, kui klient hädas.Ja õhtuks koju jõudes oli mul ilmast ja inimestest hea meel.Sest hätta ma ei jää.Ja optimismust ei kaota.
Nagu ka Pärnu vägistaja, kellele kohus mõistis karistuseks 850 tundi üldkasulikku tööd aasta jooksul.Merike Kungla uudishimutseb ajalehe veergudel,mis laadi see võiks olla.Ja arvab,et halastusseks oleks selle ala viljelejale vast sobivaim.Helistage ja messige Merikesele,kui tema ideele alla kirjutate.
Mina veel mõtlen ja pean iseendaga aru.Et äkki pistab mehike töö ja lõbu ühte patta.No mine isahane tea!
Väsimatult teie
E.P.

EestiPoiss

Moens,kraed!Täna on päevateemaks
HULL AEG NÕUAB HULLE INIMESI
Sentents:Pole ei paremaid,hullemaid aegu-on vaid aeg,milles elame praegu. Miks nii vasturääkivalt,küsite.Ju seepärast,et üks täiendab teist.Kuid me ajal pole ju suurt viga midagi,kui me tõsieestlaste kombel seda hullemaks ei mõtleks,maaliks,kiruks.Vanad kinomehed ütleks: peaasi, et pulli saab!Ja mitte vähe-loen minu silmis tänasest soliidsemast ajalehest(peale Maalehe muidugi).
Kinomees on minuaegsete kõnepruugis pullivend,kes "paneb kitsasfilmiga laiaekraanilist".Ja kitsastel,surutisterohketel sovjetiaegadel oli see üks võimalusi põgeneda teise reaalsusse.Teha pulli,et vähe pole. Juhan Viidingust on äsja isegi raamat ilmunud.Lauri Nebeli kuulsast Võidu väljaku pullist ma parem ei räägi-soliidsemad solvuvad,et labane...Ent naaskem siis me õnnelikku tulevikku ülesehitavasse tänapäeva.Just saime teada,mis toimub ajal,mil üksikud indiviidid,keda pole mitte vähe,nõuavad õigust heita abiellu omasoolistega. (Netikommentaatorid pilavad,et millal nõuate seadust kooselu vormistamiseks lemmiklooma või -laibaga.)Kirjeldan mulle eheda üllatuse pakkunud juhtumit.
AEG:26.nov. A.D.2008
KOHT:Grumpleri esinduspood Tallinnas
SÜNDMUS: kolmikpulmad-kolm kiiksuga kotisõpra heitsid ametlikult paari oma ihaldatutega.
MIKS:sest su kott ei jäta sind iialgi maha,kaitseb ,pakub turvatunnet.
Jagab su rõõme ja muresid.
Luigepoja Expressen on võtnud rõõmsat sündmust vääriliselt kirjeldada.Rohke pildimaterjaliga.Kahtlustan,et Paldiski mnt raviasutusest saaks mitugi hulga värvikamat lugu serveerida.Aga kes maksab? ega mitte ometi Haige Kassa?
Ajukahjustusega insultiohver,olmekirjanik, võib endale veelgi lennukamaid ideid lubada.Ja pole vaja tipptegijat,maffiadvokaat Gorkinit,et mind lolli mõtte süüdistusest priiks pesta.Juba täna lähen vana semu Erkki Otsa, Topauto müügidirektori manu,ja pakun ideed mõni aastavahetuse-aegne automüük abieluliidu sõlmimiseks vormistada.On ju autot mitugi aega eesti mehe plekkpruudiks hüütud!Just õige mehe tegu oma prutaga pere luua.Sest mõttetust kotist hoopis enamat on mulle,sulle ja talle pakkunud plekist lemmik,kuigi mõnel olevat "kurvad silmad"(vaata otsa Silberauto müügisalongi neiduderivile!)
Varuge siis pulmaviinad ja tellige catering.Helistage ja kutsuge pulmaisaks!
Alati valmis
teie E.P.

EestiPoiss

Tervitus ka minu poolt ! Olmekirjanik,teie väike sõnameister jälle platsis.Olles naasnud loomingulise avardumise kursuselt.Järjest rohkem hooman,et märkan tänu haaravale ja harivale tegevusele Puudega Inimeste Kojas hoopis enamat enese ümber kui varem.Väike näide:marsin piki Välja tänavat Mooni poole suunaga oma kursusehoonele,kui panen tähele hulgi erinevaid silte piirdeaedadel,mis maju valvavaid penisid promovad.Oh seda halli massi harimatust:mõnelgi sildil on mustaks maalitud pollal saba jalgevahel(?)Nähtud neid kurjameid,kes võõra tulles,händ jalgevahel,maja taha lippavad.On vast valve!Sildimaaler võiks ka ise mõelda,kui araverelise lontu pildi maalib ja ähvardava tekstiga kaunistab. Mina küll pärast kunstikursust sellist apsu lubada ei tohi!Ei endale ega teistele.
Teinegi näide tagataskust:hetkel Andy Warholi lainel toimetades ning nuputades,mil moel autoportree tausta markeerida,märkan köögis riiuli all tühja Austraalia veini ampulli,mille etiketi manu kleebitud ribake krokodillinahkse faktuuriga ornamenti koos kroku enda kujutisega. Kuna tegin pintsaku värviks rohelise,tabas sarnane foon pildilgi otse kümnesse. Ja kui kroku mõõte kahandada...Kesteab,kesteab.
See ablas elukas ongi tänases Eestis kõva tegija.Alles pistis "krokodillide komisjon" koolilaste lõunad nahka,kui Eesti Päevalehte uskuda.Ja passib aplalt lõugu laksutades ringi järgmise suutäie järele.Kui lugesin,et 7000 invaliidi pensioni-ja toetusrahad pole vajajateni jõudnud, hakkasin lootma,et ehk on Mati Kaalu alluvad oma kiskjad ära toitnud ning vaesed vaegurid pole oma papist ilma kui peni pehmest leivast.Sest juba vanad eestlased ütlesid:mis kroku suus-see kroku kõhus!
KINNISVARAMULL LÕHKES
nagu mulllimeistrid teavad väita.Ning tekitas asemele rea uut "kinnisvara" mis seisab autokaupmeeste laoplatsidel,Hummer nimeks.Just neid staatusenäitajaid-bensuneelajaid nägin Viking Motorsi hoovil lausa tervet rivi,mis liisinguomanikelt tagasi nõutatud.Lausa kahju mul et tubli noorpõlvesemu Kalli Peter kui selle firma omanik peab nüüd nuputama, kuidas leida sellele (kinnis)varandusele huvilisi.Ise ma küll militaarsete ja brutaalsete nelikveoliste pooldajana eelistaks sellist,mille paagi saaks täis ka tanklas süüdet välja lülimata.Mu järgmine valik oleks Jeep Commander, usun.Juhul muidugi,kui eluloterii järgmine võit peale insultis ellujäämise oleks Viking Lottolt-panus mu elujärje turgutamisse. Siis mahuks soovide täitumise ritta ka kuldpulm Kalvi mõisas.Mille omaniku Nikolai von Stackelbergi hõbemonogrammiga patseertokiga vana Polbergi Jüri pojapojana ma Nõmme vahel patseerin.Pilvepiirilt kaeb seda muheldes vana von Glehn,Nõmme asutaja,. kelle sünnikodus Jälgimäe mõisas kunagi rentnikuna toimetas ka mõisahärra Polberg.Isa õde Aurelie,peretütar,oli see kes noid kauneid aegu mullusuvel meenutas.
Lõpetada on paslik mu vana naljaga:Stackelberg,Polberg ja Spielberg. Kes ei sobi loetellu?Kindlasti viimane,Steven.Sest tal pole kunagi olnud pistmist Eestimaa mõisatega...
Kallist rahu teile kõigile
teie E.P. (nimemuutmiskampaania tõttu mitte Polberg,paraku)

Nonii.Täna taas siis te väike sõnameister EestiPoiss platsis.
Sest nimemärki v-meister sedasi tõlgendada tasuks.Naasin just Soome Instituudist Harju t.1.Kus tavakohasel heal tasemel soome kirjanduse tutvustust nautida saime.Mille eest kandnud hoolt väsimatu kultuurisekretär pr.Maimu Berg.
Veikko Huovinen polnud mulle tundmatu kirjanik,ent mälu värskendamiseks/tutvuse uuendamiseks passis pr.Piret Saluri nauditavalt sooritatud tõlkes kogumikust "Silguvorm Jeesusele" etteloetud stoori.Tõsieluseiga põhjal (vist) valminud jutuke,kuidas Tamperesse suurkooli tulnud must noorsand oma soomlannast valgenahkset kallimat niiväga armastas,et temast hõrgutise valmistas ja humanitaarmagistrandi talveõhtutel põske pistis.Hautatud sääremarja smooringule eelnes näiteks "marineerimine otse jalal" elik kuidas poiss oli Põhjamaa neiukse oma toidusedelisse valinud ja "eelmängugi" korraldanud vastavalt oodatava gurmeeroa maitsele.Mida kõike ta oma blondile sisse ei söötnud, enne kui tibi sääremarja-rooga Stockmanni napi valiku käepäraste maitseainete ja veinis hautamisega mõnusaks õhtusöömaajaks nuputas.
Usun,et üks tõsilugu oli saanud aineseks e. baasiks:mitte ammu liikus meedias taas uudis,et mingi Angoola vms riigipea jäänud silma inimliha söömise elik kannibalismiga! Puänt oli meistri vääriline-kauge maa Riigisekretäri juurde õhtulauda kogunenud semud palusid jutustada haruldasest maitseelamusest:kuidas must kaasmaalane karmil Põhjamaal suurkoolis käies oma tüdruksõbrale suurimat armastust avaldas...
Mees pani ärasöödud pruudi kootud, soome mustris kampsiku selga ja piibu ette ning valas pokaalid täis-ja juttu jätkus kauemaks.

Kippusin veidike vedurist ette jooksma:õhtut vanameistri loominguga täiendas kirjastaja ja Huovise seltsi juhatuse liige Touko Siltala,kes vahendas markantseid seiku vanahärra elust ja maneeridest

'Mul oli sarmikale tõlkijaprouale vaid üks küsimus:kas talle tõlkides ei tundunud,et tänase Euroopa hoiakute valguses olnuks taolise jutukese kirjutamine/avaldamine suisa võimatu:mustad lausa looduskaitse all...
Naastes väikese sõnameistri tiitli manu.Kui lõime vanasõidukiklubi, tavatses me esimene president,vanakooli härrasmees Voldemar Porosaar mind kui pressisekretäri klubikirjutiste avaldamise eest premeerida austava nimetusega:Honore de Poldre.Juba siis tundus,et sarja Suuri Sõnameistreid sekka panek oli liiast,ikkagi Õhtulehe tööstusajakirjanik.Ega farmerilehe ML auto-ja tehnikalisa toimetaja ole kah mingi suur meister, kui tehnikahuvilisi valgustab. Liiati kui tegu on inimese hobiga,kes selle eest isegi palka saab.
Jätkuvalt:kauneid lähenevaid!
Väsimatult teie
E.P.

ELUKOOLI ÕPPETUNNID
LESSON ONE
Kõik uus on tegelt hästiunustatud vana,kõlab üks käibefraase.Nii minagi tahaks korrata:kui kaks hiirekest kukuvad koorepüttidesse,jääb ellu agaram,kes hoolega käpakestega vuhistab--peksab mandi võiks ja kalpsab pütist.Teine,laisem,läheb mull-mull-mull põhja....Nii ka inimloomakese eluga samad lood-rabeled täiega,äkki rabeled väljagi.Nii mõtlen ma enda eluvõitlusest täna.Hunt seda teab,kuidas lõpetan.Aga loobuda ei kavatse. Sest teha on ju nii pagana palju.Seda võin küll lubada,lausa vanduda:pärast Pärnamäe grilli võtan aja maha.Sest tuhastatult ei sobi ma enam isegi lilleväetiseks, no mis me räägime!
LESSON TWO
Teame ju kõik,et teise ringi autot passib osta vaid siis,kui odomeetril näit alla 100 tuhande km.Kui reeglit eirad,oled lõiganud sõrme ja saad rahalise karistuse:pead remontima midagi,mille kihvaminekust poleks sul muidu aimugi.EW säästlikuimalt ülalpeetavat linnamaasturit Suzuki Grand Vitara(mille pärast ma väikedziibi õigupärast soetasingi) tabas talvehakul kummaline taud:käigud ei lähe sisse.TopAuto pädevad meistrid selgitasid,et kui üksikasjad on nii nagu kirjeldasin,on tegu siduri survelaagri kulunud võlliga.Õppetunni sisu selles,et ostes vähemveerenud kõikjalsõitja,pole sul neist muredest aimugi.Et ka ise peaks justkui auto ringi lööma,kui garantii lõpeb.Olen veerenud mõnegi teadmata läbisõiduga sakslastega,kuid miks mu japsikoll na kähku kustuma kipub,ei mõika.Survelaagrivõll pole veel maailma lõpp.Kuid kes tarkpea käigukastist väljavaatava võlli otsa veel teisegi sokutas,tahaks küsta.Omal ajal kolmegi Lada haavu lakkudes ei vajanud ma kuigi tihti töökoja abi:pudel haljast garaazipiletiks Pääskülla vennaste Vilippuste autotalli pluss unetu öö-ning hommikul veeresin jälle.Siduriketas või poolass,vahet polnud.Piduriklotsivahetus oli kui leiva suhupistmine.Hea,et täna ühekäeline, kirjatsurast automeister enam remondikanalis roomama ei pea! Tol ajal pätsati ju teenindusse viidud autolt kobedamad jupid,ja süüdi polnud keegi.Peale lolli omaniku,et ise ei remondi!
MIDA MA VEEL TEINUD EI OLE!
hüüataksin tuntud reklaami maneeris,sest reede õhtul osalesin täiega mängupõrgu tegevuses.Kui tütar ja väi pokkerikomplekti lahti lõid ja me kolme paariga kaarte lauale laksasime.Iga algus on raske,aga huvitavaks see casino kiskus.Kuna me raha peale ei mänginud ning lõpetasime enne viit,ei astunud sisse ka maskiga mees revolvritaolise esemega,kes tavatseb koiduvalgel pealinna kasiinodele inkassaatoriteenust pakkuda.Kas otsib keegi töötu endale rakendust või tassib viioldaja oma sinna mahajäetud raha koju tagasi?
Kes teab õiget vastust,helistagu politsei lühinumbril,kirjutagu või joonistagu.
Kaunist Jõuluootust!
Alati teie
E.P.

Tervitus ja ihanat detsembrimässu aastapäeva!Kuna juba tollel punaste poolt tehtud meeleäraheitlikul katsel olid mängus mitmedki sala kuulajad,tahaks täna vesta oma joonealuses sellest,kuidas ja miks minust ei saanud Karl Marsi, Friedrich Snickersi ja Vladimir-Lenin Krupski õilsa ürituse nimel sala kuulajat e.spiooni,kui soovite.
Et kõik kohe algusest ausalt ära rääkida,tuleks alustadagi inimloomakese taustast.Kooliminekuajaks oli mul väljamaal,Kopli kandi keeles "raja taga" terve ports sugulasi,keda riigitruul ja ustaval murdmatu liidu kodanikul mitte poleks tohtinud olla.Isa õde oli elanud aastaid enne sõda Pariisis,ema kaks õde sattunud Rootsi punaokupatsiooni eest pakku minnes,poolõde Ene koos minu isa esimese kaasaga juba Californias,kuhu arvatavalt sattus koos endiste okupantidega uute eest põgenedes.Ajal,mil Punaarmeesse viidud isa rindel täisid toitis ja Eesti Laskurkorpuse ridades Eestimaa relvaga vabastamisest unistas. Stalingradi madinat läbi vintovkasihiku kaes, ja Tehumardi öisest kuumast katlastki suht tervena välja ulpis.Vat isegi sellise puhta taustaga inimese perel polnud sobilik välisilmaga lävida.Sest teada ju oli,et kõik kirjad läbi uuritakse ja nime taha riste kogutakse.Seal kus vaja.Ema õde pr Aino Stockholmist oligi ainus, kelle jätsime julgete poiste listile nähtavale.Sest kirjad ju tulid(läbiuuritult),naasklit kotti ei peida.Ema soovitusel olingi igasse ankeeti,ka sõjakomissariaadi omasse, märkinud tolle tädi kui ainsa väljamaise sugulase.Mere kaldal kasvanud poisile oli Merekooli uks kinni,sest ema-isa teadsid:mis sinna merekooli kippuda,kui vaid Harku järve veepind su mereks saab-teisisõnu:välisviisaga oleks jokk. Mutt ja lõpp.Küll aga oleks vist tänu tädile avanenud mu spiooni-karjääri uks.Sest salakuulaja-ametisse passinuks ma easte.
See oli Ukrainamaal,Ostrogi linnakese õppeväeosas.Kus hämmastasid juba garnisoni/sõjaväelinnaku mastaabid.Justkui Sillamäe linn või sarnane oma mõõtudelt ja arhitektuurilt.Kasarmud ja pargid ja harjutusväljakud ja lahingutehnika angaarid...Kõik rohkes jaanuarilumes,teed puhtaks roogitud -tööjõud ju priilt käes.Ja iga jummala päe:att-tvaa,att-tvaa...
.Väike vahelduski ei lasknud end kaua oodata.Roodukomandör üllatas hommikul: reamees Poldre jääb täna kasarmusse.Oh seda sõdurirõõmu!Kukkusin hoolega pruudile ja koju kirju vihtuma.Keskpäeval astus ligi vana major ja kutsus kaasa.Vehkinud läbi poole sõjaväelinnaku, sisenesime vist staabimajja ja 2. korrusele.Kabinetis kandis mu eskortija, lennuväetunnustega-nagu minulgi, major ette kaptenile(!)Teie korraldusel saabusime.Mu hämming oli hetkeks täielik: miks selline pahupidine subordinatsioon?Kaptenijobu peaks ju püstigi kargama,kui major siseneb. Siis hoomasin nooremehe lõkmevärve-vabarnpunased!Selge see:KGB. Kino jätkus:major palus luba lahkumiseks(?)seejärel pakuti mulle sõbralikult istet ja vene sõjafilmide ülekuulamis- stsenaariumi kohaselt ulatas lahe agentide pealik mulle oma pakist sigaretti.Mäletate seda hetke?Keeldusin väitega:ei suitseta.Soovimata tekitada eriusalduslikku õhkkonda.Ekstra suitsu pakike oli omalgi taskus,kui targu oli targem distantseeruda.
Luuraja alustas kaugelt,nagu teda oli koolitatud.Ah et elad Eestis, kohe et Tallinnas?Seal ju kapitalistliku maailma piir lausa aknast näha?Mida tead ka nende elust,on sul seal tuttavaid,väljamaal sugulasi ehk?Rootsi tädi on läbi valgustatud,käis mõte läbi pea."Jah,tädike põgenes sakslaste eest sinna," valetasin häbenematult.Sa ei ütle ju julgeolekuvennale näkku,et sinusuguste mõrtsukate eest tuli pakku minna!Detailsemalt tahtis teada, mida teeb ja kuidas elujärg on.Õnneks ma ei teadnud siis,et tädi Elektroluxi tehases katsetajana töötas-vene tavade kohaselt tehtaks ikka igas kodumasinatehases kuulipritse jm staffi,ja see info olekski mulle jäädavalt selle jorsi külge haakinud.Samas sündinud mõte:tädi müüb varahommikuil kohvipoes sooje saiakesi,tundus üsna armas olevat.Ja see oligi õige vastus!
Järgmise küsimus nõudis vastust kapitalistliku riigi kommete teemal. Omanikud pressivad töörahvalt viimase verepiisagi välja, palka ei raatsi maksta,üürid on kõrged ja toit kallis(justkui tänast Eesti elu kirjeldasin, kas pole?)Kuid halearmas lugulaul oli pärit ilmselt Rahva Hääle juhtkirjast või kolmandalt, lausa poliitikaküljelt...Vestluskaaslane kuulas ja muutus kuidagi morniks. Mõeldes vist,et olen põrutada saanud või lollitan teda.Siis resümeeris: Näen,sina oled meil poliitiliselt haritud,asjalik soldat.Aga palju tuuakse siia ebateadlikku elementi, kes ei saa aru nõukogude võimu humaansusest, tema paremusest kapmaailma ees.On ka selliseid, kes vihkavad kõike,mis sovjetlik-korda ja meie armeedki.Vannuvad sõduritoitu kehvaks ja mida veel.Sa tee ikka suitsu ka,istu kurilkas ja kuula,mis räägitakse.Igal neljapäeval tuleb teil kinoõhtu. Saalis enne ekraani on eesriidega uks,tuled sinna ja kannad ette,kes mida rääkis.Võid minna.
Kasarmus tagasi,valdas mind ääretu solvumistunne.Hoidsin tagasi pisaraid mõeldes:kuidas ta võib olla nii alatu, mõelda,et mina hakkan koputajaks? Kui mu teenistuskaaslased riviõppuselt tagasi,kutsusin kokku ja rääkisin, kus ja mis toimus."Hoidke oma suumulgud koomal-kui nii odavalt keelekandjaid otsitakse,ei tea kunagi,mis lause peale teid maha müüakse!" Teadsin,et minust salaluurajat ei saa,ja minu õnneks viidi meid üsna pea põhiteenistuskohta-Hmelnitskisse lennuväe abiteenistusse.Kus tuletõrjedepoo vanemautojuhile ei pakutud enam mingit lisa-ametit.
Peale kuuajase tripi polkovniku autojuhina.Ja ma ei tea tänini, kas julgeolekukontrolli-toimik tehti ja oli abiks või mitte.
Nahkaläinud karjääriga punaluulur
E.P.