Terekest-taas linnamelu sees.Ja lumetorm juba Kuressaaret kimbutamas.
Pikema pausi aegu sai tehtud mõndagi põnevat:käidud mere taga Hiiu saarel suvehooajale punkti panemas,dziibisafarit kaifimas,sügisest merd nautimas.Ja muidugi veevärki talihooajaks sulgemas,millega tegeles suvekodu peremees,kes assisteerimist ei vajanud.Enne sai võetud viimast Kerema saunamõnudest,mis oli elamus omaette.Nagu ka grilliõhtu oma tuntud headuses.Naastes pühapäeval meretagusest paradiisist,kuhu inimese heaolu eest ja tema õnne nimel tegutsenud sovjetivõim kord ühte tuttavat inimest Siberi-matka järgselt asumisele saata üritas(?),ootas ees kurbnaljakas uudis.Kohtualused linnarüüstajad,poistebänd Nocnoi Pazoor oli oma Kremli isandate käsul algatanud uue actioni:uudisnupu kohaselt asusid sondeerima pinnast ühe sõbraliku naabri maakuulajatena-kas Narvakandi muulased ei tahaks sinna,Naroova jõe Eestipoolsele kaldale rajada oma ENSV-d.Kuna maad ju piisavalt ning tcuhnaad ise ei oska sellega midagi tarka peale hakata-muudkui kaklevad isekeskis.Vaja jälle tankibrigaad turismireisile kutsuda,et julgestaksid.Neil pagana estodel kah mingi politsei ja nukuarmeegi,võivad segama tulla punaste õiglast üritust...Põneva taustaga uudis igaljuhul,eriti Putini viimase sõnavõtu valguses:me ju kah lääneriik(?)miks te meid NATOsse ja Euroliitu ei taha?Huvitav lääneriik küll,kes tuleb taas idast nagu Pätsu ajalgi,hävitab Eesti ja vabastab meid igasuguse varanduse magusvalusast koormast.Pagan,kust saaks veel kähku paar milli pangalaenu-ja kohe!Sest tulnukad nullivad kõik võlad nagu eelmiselgi korral...Maad ega kinnisvara osta ei tasu-selle eest saab turismifirmalt FSB üheotsapileti Siberimaa kauneimaisse paigusse...Pigem sõidaks tankimürinat kuuldes Hispaania lõunarannikule.
Mõelgem veel.Üheskoos.Eestlane on ju alati kõikjal toime tulnud.
Parimate tervitustega
E.P.
maanantai 17. marraskuuta 2008
sunnuntai 9. marraskuuta 2008
EestiPoiss
Hommikust!Asun täitma oma lubadust ning jätkama muljetelainel kohtumisest vene krimikirjanikuga tema Meistriklassis.Kui küsiti,miks ta niiväga huvitub aastast 1917,oli vastuseks:Selles on süüdi minu vanaema, kes oli noor plikake nende sündmuste ajal.Tal oli noist elupäevist alles rohkelt vääriskividega dekoreerit nesessäär,mida käes hoides justkui suundusin oma maa minevikku vanaema minevikumälestuste saatel. Ajalooürikuist lisa lugenult mõistsin veelgi paremini tolleaegseid olusid ja inimesi.Sain aru sellest,et Lenin polnud mingi mõtleja ega filosoof:Tema teosed on mingi mõttetu jura -- shamaani loits. Samas-ei hukanud ta ju kedagi oma sõpradest ehk teejoomakaaslastest,ent Stalin saatis surma ka kõige lähedasemaid. Kord,kui väike tütreke küsis,miks hukkasid tolle-ja- teise, käratas isa:mis advokaat sina ka oled, kas tahad minna järgmisena?
Lugesin kurja geeniuse, Lenini kuulsat kirja Piiteri töölistele:meil on piisavalt raha,ostke relvi ning võtke vili ära Siberi talumeestelt!
Kui oli raha-miks mitte osta otse vilja?
Taas sekkus saalist Klenski oma vihase porinaga:Lenin oli suur mõtleja, teda võrdsustati isegi Gromwelliga(?)
Sellise oponendiga Polina Viktorovna diskussiooni ei laskunud- kuidas sa parteilise karastusega seltsimehega ikka vaidled?
Siitmailt jätkaski ta Kremli valedevabriku toodete lahkamist. Põhjalik, meditsiiniline selgitus Lenini kuulihaavast ning med. hüpotees,miks kuuli välja ei opereerituid.Oma tohtreist vanematega arutelu põhjal ilmselt. Sõnum Viktorovnalt sellestki,et väidetav tulistaja Fanny Kaplan oli lapsest saati nägemisvaegur, ega oleks suutnud kellelegi pihta saada. Täiendas: Esseerid,keda süüdlasteks tembeldati,olid korraldanud hulgi perfektseid poliitilisi mõrvu,kus otsad vees.Vaevalt nii tähtsa töö puhul kõik varasemad kogemused unustati.
Ka pole olemas mingit marksistlikku teooriat,Marxi õpetust,süüvis südi daam taas kultuslike isemõtlejate lahkamisse.Täienduseks ta kommentaarid marksismi olemusest.Enamus auditooriumist oli kaasamõtleja-tüüpi,paljulugenud,erudeeritud venekeelsed inimesed,kes ise omal nahal kurjuse impeeriumi sünnitatu käes vaevelnud.Intelligentsile mis rahvusest tahes oli asi varemgi klaarimast klaarim,üksikud seigad vaid pakkusid põnevust.Mõnele äratundmisrõõmugi,kui Polina nende hingekeeled võbelema pani.
Ent Viktorovna jutulõng jätkus meistriklassi laineil:
Klassikaline detektiivromaan nõuab detektiivi olemasolu,kes viib meid vanakreeka tragöödiasse-siis laskub Jumal maa peale,kes seletab ära,mis juhtus.Vene lugeja tahab lisaks teada,kuidas peategelane arenes,mida ta läbi elas,oli tal ka traagiline armastus...
Maigret ja Poirot ning Miss Marple jt.aga meeldivad vene inimesele esmalt seepärast, et on välismaalased.
Oma kirjutamistempo kohta tunnistas ta,et võiks produktiivsemgi olla,kuid Lääne-Euroopas on tavaks bestseller aastas e. kord aastas üks hea raamat.
"Kas nägite ette terroriakti Moskva tunnelis,küsiti,või korraldasite selle ise?" Ei ühte ega teist.Käinud läbi korra enne kirjutamist,adusin,kui lihtne oleks seda teha just siin...
Miks pole Teie raamatuid trükitud eesti keelde?
"Minu agent elab ja töötab Saksamaal.Tal on ka kogu Euroopa alal tegutsemise õigused.Tõlke-ja kirjastamisvõimaluste vaagimisel on ta ääretult pedant.Nii tõlkija kui raamatutrükkal olgu oma ala parimad,vaat et tipud.Ju siis Eestist pole väärilist pakkumist tulnud."
Ja ega meie tänased tiraazid pole kah just vaimustavad,lõpetaksin teema.Punkt siia ja kogu lugu.
Parimate tervitustega
E.P.
Lugesin kurja geeniuse, Lenini kuulsat kirja Piiteri töölistele:meil on piisavalt raha,ostke relvi ning võtke vili ära Siberi talumeestelt!
Kui oli raha-miks mitte osta otse vilja?
Taas sekkus saalist Klenski oma vihase porinaga:Lenin oli suur mõtleja, teda võrdsustati isegi Gromwelliga(?)
Sellise oponendiga Polina Viktorovna diskussiooni ei laskunud- kuidas sa parteilise karastusega seltsimehega ikka vaidled?
Siitmailt jätkaski ta Kremli valedevabriku toodete lahkamist. Põhjalik, meditsiiniline selgitus Lenini kuulihaavast ning med. hüpotees,miks kuuli välja ei opereerituid.Oma tohtreist vanematega arutelu põhjal ilmselt. Sõnum Viktorovnalt sellestki,et väidetav tulistaja Fanny Kaplan oli lapsest saati nägemisvaegur, ega oleks suutnud kellelegi pihta saada. Täiendas: Esseerid,keda süüdlasteks tembeldati,olid korraldanud hulgi perfektseid poliitilisi mõrvu,kus otsad vees.Vaevalt nii tähtsa töö puhul kõik varasemad kogemused unustati.
Ka pole olemas mingit marksistlikku teooriat,Marxi õpetust,süüvis südi daam taas kultuslike isemõtlejate lahkamisse.Täienduseks ta kommentaarid marksismi olemusest.Enamus auditooriumist oli kaasamõtleja-tüüpi,paljulugenud,erudeeritud venekeelsed inimesed,kes ise omal nahal kurjuse impeeriumi sünnitatu käes vaevelnud.Intelligentsile mis rahvusest tahes oli asi varemgi klaarimast klaarim,üksikud seigad vaid pakkusid põnevust.Mõnele äratundmisrõõmugi,kui Polina nende hingekeeled võbelema pani.
Ent Viktorovna jutulõng jätkus meistriklassi laineil:
Klassikaline detektiivromaan nõuab detektiivi olemasolu,kes viib meid vanakreeka tragöödiasse-siis laskub Jumal maa peale,kes seletab ära,mis juhtus.Vene lugeja tahab lisaks teada,kuidas peategelane arenes,mida ta läbi elas,oli tal ka traagiline armastus...
Maigret ja Poirot ning Miss Marple jt.aga meeldivad vene inimesele esmalt seepärast, et on välismaalased.
Oma kirjutamistempo kohta tunnistas ta,et võiks produktiivsemgi olla,kuid Lääne-Euroopas on tavaks bestseller aastas e. kord aastas üks hea raamat.
"Kas nägite ette terroriakti Moskva tunnelis,küsiti,või korraldasite selle ise?" Ei ühte ega teist.Käinud läbi korra enne kirjutamist,adusin,kui lihtne oleks seda teha just siin...
Miks pole Teie raamatuid trükitud eesti keelde?
"Minu agent elab ja töötab Saksamaal.Tal on ka kogu Euroopa alal tegutsemise õigused.Tõlke-ja kirjastamisvõimaluste vaagimisel on ta ääretult pedant.Nii tõlkija kui raamatutrükkal olgu oma ala parimad,vaat et tipud.Ju siis Eestist pole väärilist pakkumist tulnud."
Ja ega meie tänased tiraazid pole kah just vaimustavad,lõpetaksin teema.Punkt siia ja kogu lugu.
Parimate tervitustega
E.P.
perjantai 7. marraskuuta 2008
EestiPoiss
Hellou,armsad lugijavennad ja-õed!Põikaks korraks mälestustelainelt taas tänapäeva?Sest keda need vanaonu heietused ikka huvitama peaks.Kui,siis omaealisi,kellega koos okastraadi taga sotsialistlikus paradiisis elu parimad aastad veedetud.
Eile peeti Delovõje Vedomosti eestvõttel hot.Olympia Sigma saalis väga huvitav üritus:vene tänapäeva ühe tuntuima krimikirjaniku Polina Viktorovna Dashkova meistriklass.Kuna lugesin äsja teise,vene dissidentkirjaniku Sergei Dovlatovi romaane originaalkeeles /tundsin Ajakirjandusmajas minust mitme korruse võrra kõrgemal töötanud Piiteri poliitpagulast põgusalt-meie juhukohtumiste põhjal fuajeekorruse baaris/.Suht morn, pikakasvuline õlakas mees.Kust pidingi teadma,et punavõim teda ei salli ning kirjanikukallakuga inimene on sunnitud lahkuma kodulinnast ja sõprades-sugulastest ning otsima pelgupaika normaalsete inimeste riigist:Eestist,kus sai tööd, võimaluse edasi nosida ajakirjanikuleiba.Ja nüüd,nähes Olympias oma vana kolleegi Õhtuleht-Vecerni Tallinnast, Boris Tuchi,tänast teatri-ja kirjanduskriitikut,kes samuti kohtumisele kirjanikuga tulnud,avanes mul ainulaadne võimalus oma uudishimu rahuldamiseks."Miks peeti Dovlatovit dissidendiks,tema raamatuis pole ju midagi riigi-ega nõukogudevastast,pärisin.
Borja vastas oma rahulikul,kaalutletud moel:"No otseselt polnud ta mingi dissident.Kuid kirjutada,nagu oma romaanis Tsoon sedasi,et polnud mingit vahet vangilaagris olijate ja valvurite vahel,oli võimudele vastuvõtmatu.Ja nii ta välja praagitigi...
Kui süvenesin Polina Dashkova juttu oma loometööst,kus kirjeldas uurimustöid arhiivides ning kritiseeris teravalt enamlasi,Leninit ja Stalinit ning kohati laskus nende kuritegude analüüsinigi,jõusin kohutava tõdemuseni.see arstiperekonnast pärit õbluke,mustapäine,sarmikas naine vajab juba täna,Olympiast lahkumisel,turvameeste kaitset.Sest esineda tema julgel moel saalitäie vene inimeste ees, kellest tubli kolmandik kindlasti lõpetanud NLKP Kõrgema Parteikooli ning olid kohtumisel ka vastavalt häälestatud,eriti riigipöörajana tuntud Dmitri Klenski.Kes vihaselt pomises,kuuldes naiskirjaniku juttu Lenini atentaadi üksikasjust ja Stalini naisetapust,urises kuuldavalt:No kuidas nii tohib,ise pole ta ju mingi ajaloolane!?
Ei lugenud seegi,et Polina vestis pikalt oma arhiiviuurimustest-Klenski vihane urin saatis taustana.Mu mõtteis heiastus juba Anna Politkovskaja saatus,kelle tappis võimurite saadetud killer,nagu usub edumeelne vene intelligents.Ja üldse soovitaksin kaasmaalastel-rahvuskaaslastel revideerida oma arvamusi/hinnanguid vene inimestest.Paljud ehk ei usu,kuid nende hulgast leiab palju asjalikke,mõtlevaid,harituid.K.a.Klenski lihane õde,keda me paljud armastame ja austame tema talendi pärast.Ja veel mõtlemapanevat.Küsimustevoorus oleksin tahtnud Polina Viktorovnalt küsida,kuidas suhtlevad sakslastega need kümned tuhanded venelased, kes end sealmaal nii hästi tundvat nagu ei kusagil mujal.Kas on seal kah vene rahvusest ajakirjanikke,kes ei suuda öelda ei Guten nacht ega midagi keerukamat,mida väljendatakse nemetskimi bukvami.Kuid auditooriumi osalisi teades hoidusin tiku tõmbamisest bensuvaadil.
Krimikirjanikust muljetamisest ei loobu ka homme,luban.
Kena õhtujätku!
Kõige austusega
Enno Poldre
Eile peeti Delovõje Vedomosti eestvõttel hot.Olympia Sigma saalis väga huvitav üritus:vene tänapäeva ühe tuntuima krimikirjaniku Polina Viktorovna Dashkova meistriklass.Kuna lugesin äsja teise,vene dissidentkirjaniku Sergei Dovlatovi romaane originaalkeeles /tundsin Ajakirjandusmajas minust mitme korruse võrra kõrgemal töötanud Piiteri poliitpagulast põgusalt-meie juhukohtumiste põhjal fuajeekorruse baaris/.Suht morn, pikakasvuline õlakas mees.Kust pidingi teadma,et punavõim teda ei salli ning kirjanikukallakuga inimene on sunnitud lahkuma kodulinnast ja sõprades-sugulastest ning otsima pelgupaika normaalsete inimeste riigist:Eestist,kus sai tööd, võimaluse edasi nosida ajakirjanikuleiba.Ja nüüd,nähes Olympias oma vana kolleegi Õhtuleht-Vecerni Tallinnast, Boris Tuchi,tänast teatri-ja kirjanduskriitikut,kes samuti kohtumisele kirjanikuga tulnud,avanes mul ainulaadne võimalus oma uudishimu rahuldamiseks."Miks peeti Dovlatovit dissidendiks,tema raamatuis pole ju midagi riigi-ega nõukogudevastast,pärisin.
Borja vastas oma rahulikul,kaalutletud moel:"No otseselt polnud ta mingi dissident.Kuid kirjutada,nagu oma romaanis Tsoon sedasi,et polnud mingit vahet vangilaagris olijate ja valvurite vahel,oli võimudele vastuvõtmatu.Ja nii ta välja praagitigi...
Kui süvenesin Polina Dashkova juttu oma loometööst,kus kirjeldas uurimustöid arhiivides ning kritiseeris teravalt enamlasi,Leninit ja Stalinit ning kohati laskus nende kuritegude analüüsinigi,jõusin kohutava tõdemuseni.see arstiperekonnast pärit õbluke,mustapäine,sarmikas naine vajab juba täna,Olympiast lahkumisel,turvameeste kaitset.Sest esineda tema julgel moel saalitäie vene inimeste ees, kellest tubli kolmandik kindlasti lõpetanud NLKP Kõrgema Parteikooli ning olid kohtumisel ka vastavalt häälestatud,eriti riigipöörajana tuntud Dmitri Klenski.Kes vihaselt pomises,kuuldes naiskirjaniku juttu Lenini atentaadi üksikasjust ja Stalini naisetapust,urises kuuldavalt:No kuidas nii tohib,ise pole ta ju mingi ajaloolane!?
Ei lugenud seegi,et Polina vestis pikalt oma arhiiviuurimustest-Klenski vihane urin saatis taustana.Mu mõtteis heiastus juba Anna Politkovskaja saatus,kelle tappis võimurite saadetud killer,nagu usub edumeelne vene intelligents.Ja üldse soovitaksin kaasmaalastel-rahvuskaaslastel revideerida oma arvamusi/hinnanguid vene inimestest.Paljud ehk ei usu,kuid nende hulgast leiab palju asjalikke,mõtlevaid,harituid.K.a.Klenski lihane õde,keda me paljud armastame ja austame tema talendi pärast.Ja veel mõtlemapanevat.Küsimustevoorus oleksin tahtnud Polina Viktorovnalt küsida,kuidas suhtlevad sakslastega need kümned tuhanded venelased, kes end sealmaal nii hästi tundvat nagu ei kusagil mujal.Kas on seal kah vene rahvusest ajakirjanikke,kes ei suuda öelda ei Guten nacht ega midagi keerukamat,mida väljendatakse nemetskimi bukvami.Kuid auditooriumi osalisi teades hoidusin tiku tõmbamisest bensuvaadil.
Krimikirjanikust muljetamisest ei loobu ka homme,luban.
Kena õhtujätku!
Kõige austusega
Enno Poldre
torstai 6. marraskuuta 2008
EestiPoiss
Tere hilisõhtust!Eile märkisin tunnustavalt Hellat Rumvolti isiklikku rolli murdmatu liidu Eesti osariigi sovjetiaegse liiklusohutuse tagamisel.Pärast punktipanekut meenus,kuidas ta iga kord andis Liikluspressi ees aru pärast üleliidulisi RAI ülemate nõupidamisi,mis peeti ikka Moskvas.Mäletan,kord jutustas taunivalt ühe lõunaosariigi RAI ülema sõnavõtust,kus mees rääkis oma tööst."Meil,kui liiklusmilitsionäär patustab ja ta vallandatakse organitest, esitab ta tavaliselt palve ennistada tööle ilma palgata,kuid vormi kandmise õigusega(?)"-- Ja mehel pole häbi seda meie suure nõupidamise auditooriumile rääkida,imestas sm.Rumvolt.
Teinekord,kui jututeemaks olnud üleliiduline roolijoomarlusevastane sõda, oli esinenud keegi Siberi piirkonna RAI ülem "Meil ollakse alkoholi ja rooli kokkusobitamise suhtes vägagi ranged,jutustanud see asjamees. Näide: paljudes Siberimaa tanklates ripuvad nüüd sildid:Purjus juhte ei teenindata(?)
Ja see ongi vahend likvideerimaks pahet,lahutamaks sohvrit pudelist,küsis RAI ülem imestusega hääles.
Ju oli neid drastilisi seiku enamgi.Kõik muidugi ei meenu,kuid mõned markantseimadki näitavad rahvaste sulatusahju eri paigus valitsenud eri mõttelaadi ja arusaamu.
Tahakski veelkord nentida,et RAI tippjuhtidel,keskastme ohvitserkonnal ja reakoosseisulgi oli piisavalt autoriteeti.Ei mäletagi juhust,mil oleks käitutud nii,et tegemisi ja otsuseid saanuks naeruvääristada,kahtluse alla panna ehk täitmata jätta.Ükskõik siis millisel tasandil.
Kokkuvõtteks: mind ennastki,transpordiajakirjanikku,kutsuti mitmel korral süsteemi tööle.Esimest mäletan hästi:mõned mu tuttavad teenisid 3.toas,kapten Herbert .... alluvuses.selle löögirühma ülesanne oli korraldada nö diversiooniakte:sulgeda järjepanu Eestimaa eri piirkondade e.kohalike RAI allüksuste volialasid ca nädala kestel igal ööl ootamatute reididega.Käidi eri paigus tuvastamaks,kuidas on lood korra hoidmisega tegelikult(kas aruanded tööst ja esitatud tulemused on kooskõlas tegelikkusega).Sellesse rühma mind pealik kutsuski.Kuid minu mõttemaailma ja eesmärkidega elus ei passinud see,et miilitsavormis jahin öösiti liikluspätte ja autoärandajaid.Eredalt mäletan ka juhust,kui seoses mu aktiivse tegevusega liiklus-ja autoteemaliste artiklite kirjutamisel eriti pärast Liikluspressi sündi,kaasalöömist Mati Laose ja Ivo Pilve toimetatud Noorte Hääle liiklusnurgas "Vöötrada" ning lugematuid rallireportaaze eri väljaandeis kutsus mind enda kabinetti Tallinna RAI ülem Valter Soo ning pakkus Tallinna RAI liiklusproagandaohvitseti ametit.Ent toona olin nii hõivatud Autotranspordi Pressikeskuse huvitava ja mitmekesise tööga heas kollektiivis ega tahtnud/söandanud seda rahvakeeli "miilitsaksmineku" vastu välja vahetada.Kuna nö vene miilitsa maine ja aroomid jäänuks külge.Ka tulnuks loobuda mu loomeinimese märgist:oma pikkadest juustest,mida olen mönuga kandnud eluaeg kui vaba mehe tunnust.Lõpuks esitas viimase kutse mu hea sõber Erki,kes määrati omal soovil Hiiumaa pisitillukese RAI allüksuse juhiks.
Tuled saarele elama koos perega,saad korteri ja minu juures autoinspektori ameti.Normaalset kolleegi hädasti tarvis,toonitas ta.Ent oma kolme lapsega pere Tallinna kodust välja rebida enne kooliminekut polnud mul südant.Ka puudus meil karjuv elamispinnavajadus. Kuigi arvestatavate suvehiidlastena olime juba Kassaris juurdunudki,jätsin ka oma viimase shansi kasutamata.Valter Soo oli kindlasti rahul,et tema pakkumise peale lakke ei hüpanud.Sest pärast minu loobumist leiti TPIst äsjakoorunud Kirill Teiter selle töö peale. Sõnaosav ja muidu andekas inimene.Koos kellega tegin freelancerina mõnegi aasta RAI liikluspropaganda ajalehte Signaal.Oma põhitöö kõrvalharrastusena,nagu oli seda ka juhilubade taotlejailt sõidueksamite vastuvõtmine.Kui olin lõpetanud instruktorautojuhikooli.Nii et-kas ikkagi sündinud miilits?
Ikka parimat soovides
E.P.
Teinekord,kui jututeemaks olnud üleliiduline roolijoomarlusevastane sõda, oli esinenud keegi Siberi piirkonna RAI ülem "Meil ollakse alkoholi ja rooli kokkusobitamise suhtes vägagi ranged,jutustanud see asjamees. Näide: paljudes Siberimaa tanklates ripuvad nüüd sildid:Purjus juhte ei teenindata(?)
Ja see ongi vahend likvideerimaks pahet,lahutamaks sohvrit pudelist,küsis RAI ülem imestusega hääles.
Ju oli neid drastilisi seiku enamgi.Kõik muidugi ei meenu,kuid mõned markantseimadki näitavad rahvaste sulatusahju eri paigus valitsenud eri mõttelaadi ja arusaamu.
Tahakski veelkord nentida,et RAI tippjuhtidel,keskastme ohvitserkonnal ja reakoosseisulgi oli piisavalt autoriteeti.Ei mäletagi juhust,mil oleks käitutud nii,et tegemisi ja otsuseid saanuks naeruvääristada,kahtluse alla panna ehk täitmata jätta.Ükskõik siis millisel tasandil.
Kokkuvõtteks: mind ennastki,transpordiajakirjanikku,kutsuti mitmel korral süsteemi tööle.Esimest mäletan hästi:mõned mu tuttavad teenisid 3.toas,kapten Herbert .... alluvuses.selle löögirühma ülesanne oli korraldada nö diversiooniakte:sulgeda järjepanu Eestimaa eri piirkondade e.kohalike RAI allüksuste volialasid ca nädala kestel igal ööl ootamatute reididega.Käidi eri paigus tuvastamaks,kuidas on lood korra hoidmisega tegelikult(kas aruanded tööst ja esitatud tulemused on kooskõlas tegelikkusega).Sellesse rühma mind pealik kutsuski.Kuid minu mõttemaailma ja eesmärkidega elus ei passinud see,et miilitsavormis jahin öösiti liikluspätte ja autoärandajaid.Eredalt mäletan ka juhust,kui seoses mu aktiivse tegevusega liiklus-ja autoteemaliste artiklite kirjutamisel eriti pärast Liikluspressi sündi,kaasalöömist Mati Laose ja Ivo Pilve toimetatud Noorte Hääle liiklusnurgas "Vöötrada" ning lugematuid rallireportaaze eri väljaandeis kutsus mind enda kabinetti Tallinna RAI ülem Valter Soo ning pakkus Tallinna RAI liiklusproagandaohvitseti ametit.Ent toona olin nii hõivatud Autotranspordi Pressikeskuse huvitava ja mitmekesise tööga heas kollektiivis ega tahtnud/söandanud seda rahvakeeli "miilitsaksmineku" vastu välja vahetada.Kuna nö vene miilitsa maine ja aroomid jäänuks külge.Ka tulnuks loobuda mu loomeinimese märgist:oma pikkadest juustest,mida olen mönuga kandnud eluaeg kui vaba mehe tunnust.Lõpuks esitas viimase kutse mu hea sõber Erki,kes määrati omal soovil Hiiumaa pisitillukese RAI allüksuse juhiks.
Tuled saarele elama koos perega,saad korteri ja minu juures autoinspektori ameti.Normaalset kolleegi hädasti tarvis,toonitas ta.Ent oma kolme lapsega pere Tallinna kodust välja rebida enne kooliminekut polnud mul südant.Ka puudus meil karjuv elamispinnavajadus. Kuigi arvestatavate suvehiidlastena olime juba Kassaris juurdunudki,jätsin ka oma viimase shansi kasutamata.Valter Soo oli kindlasti rahul,et tema pakkumise peale lakke ei hüpanud.Sest pärast minu loobumist leiti TPIst äsjakoorunud Kirill Teiter selle töö peale. Sõnaosav ja muidu andekas inimene.Koos kellega tegin freelancerina mõnegi aasta RAI liikluspropaganda ajalehte Signaal.Oma põhitöö kõrvalharrastusena,nagu oli seda ka juhilubade taotlejailt sõidueksamite vastuvõtmine.Kui olin lõpetanud instruktorautojuhikooli.Nii et-kas ikkagi sündinud miilits?
Ikka parimat soovides
E.P.
keskiviikko 5. marraskuuta 2008
EestiPoiss
Terekest kah!Täna võiksime veidi koos mõelda,kuidas oleme oma armsa Eestiga sattunud liiklussurmade esikolmikusse, liidrigruppi.Samas unistame, et oleme/elame justkui Põhjamaal,sarnaste tavade toel, ning arvame endil olema nendega piisavalt palju kokkupuutepunkte nii elustiilis,olmes kui arusaamises maailma asjadest.Kuigi tõele näkku vaadates oleme endiste sovjetiriikide,Balti kolmiku tasemel.Juhib Leedu, järgneb Läti.Kolmas auhinnaline koht kuulub Eestile.Numbritega ma teid koormama ei hakka, neid lugege tänasest Postimehest.Ropult lohakalt ja üleolevalt suhtume oma napi rahvastikunumbri säilivuse eest hoolitsemisse. Tõtt.öelda pole seda muret kusagilt näha:me kõik oleme liiklejad ja käitume enesehävituslikult.Täidame LE pügalaid justkui mundris onu pärast,temalt laksu saamise hirmus.Ja kui pole loota/karta sinimundritega kohtumist,libistame lipsu taha palju mahub ja hüppame kettasse. Loe: ronime rooli taha.Ise unistades,millal jõuab meieni too lahe seadusepügal,mis vabastab kohustusest roolida mootorsõidukeid vastikult kainena.Olen ses suhtes eriarvamusel.Kuni elame külg külje kõrval paadunud alkonautidega,kelle jaoks"Pivo bez vodki kak dengi na veter"Loe:manustavad õlut vaid koos viinaga.Ja ma ei mõtle siinkohal pelgalt venekeelseid topsisõpru,vaid laiemat vennaskonda olenemata rahvusest või emakeelest,siis taolises ühiskonnas võrdub alkonautide roolilubamine kollektiivse enesetapuga.Medalit teiselt poolt kaedes-ei tunne ma ise küll sääraseid,kes londi umbe tõmmanuina sõitma lähevad ja kaaskodanikke tapavad.Arukas,vastutustundlik sohver libistab lõunaprae juurde pokaali veini või klaasi õlut ega kaota mõistust ja asu lendama teede-tänavate kohal,vaid veereb tasahilju punktist teise.
Olgu seekord.Kes korralik,sai juba aru.Jobule vala kui hane selga vett.Kuid tahaks vähe nostalgitseda,arutleda teemal:kuidas sai võimalikuks,et olime murdmatus liidus oma väikese läänevabariigiga nii edumeelsed.Kõige korralikumad,eeskujulikumad ses suures laagris,kus ülemaks sm.Libre (Leonid Iljits Breznev hüüdnimega Puhmaskulm).
Võite ju vaielda,kuid mu isiklik arvamus on järgmine:Kuna ENSV RAI ehk Riikliku Autoinspektsiooni ülemaks oli mõneti karismaatiline Hellat Rumvolt, mu mälus miilitsapolkovniku aukraadis,tema asetäitjaiks Kalju Vainola ja Harri Taidre (kõik kolm agarad ohutu liikluse propageerijad ja eestvõitlejad).Mäletan 70-ndaid,kui Ajakirjanike Liidu liige ja Rahva Hääle osakonnajuhataja Harri Treial (tänane AL seeniorklubi esimees)moodustas Ajakirjandusmajja autotoimetajaist ühenduse nimega Liikluspress,mis käis regulaarselt koos. V korrusele Rahva Hääle saali kogunesime kord kuus kuulama RAI juhtohvitseride infot hetke valupunktidest vabariigi liikluses. Oli see siis helkurinõude- kampaania või turvavööde kasutamine.Olgu siin öeldud,et Norma oli esinene turvavöö-tootja kogu Liidus ning siitmailt need levima hakkasidki,kui pool ilma juba tarvitas.Motokiivrite nõue(taas esimesena kogu "murdmatus liidus",rehvi turvisemustrite kulumise probleemid vms.jne.Siis jõudsime küll selleni,et Eestile eraldatud sõiduautorehvide fondist piisas vaid 0,8 rehvi soetamiseks ühe arveloleva auto kohta(?)Ja Transpordiministeerium sai signaali Kohtla-Järve protekteerimistehasele lisajõudluse rakendamiseks.Ja kogu aeg oli Rumvolt oma alluvatega liiklusohutuse eest võitlemise rindel. Selgitas,juhendas ja nõudis.Tema asetäitja,hea kirjamees Harri Taidre kirjutas raamatu,lausa liiklusõpiku pealkirjaga "Inimene,sõiduk, tee", mis oli samuti ainulaadne kogu Liidus.Koolidele passis see ülihästi õppevahendiks.Ka Transpordiministeeriumi-ATMMi autoteemaliste kirjutiste konkursi preemiasaajate nimekirja eesotsas oli tihti Harri Taidre nimi.Kokkuvõtteks:selliste "ebanõukogulike" miilitsaohvitseride isikliku fanatismi (ei häbene seda väljendit) najal püsis Eesti ja eestlase kui aruka liikleja maine.Aga täna?Lausa häbi on lauaülemate pärast,kes,suutmata ohjata rahaahneid,altkäemaksuarmastajaid politseimehi,likvideerisid kogu Liikluspolitsei,heitsid lapse koos pesuveega välja.Ja tulemus?Korda teedel pole,isegi lastekodulapsed ostavad romuautosid ja sõidavad üksteist surnuks.No oli seda jama vaja?
Vajaka on täna pädevaist,arukaist,kindla käe ja lahtise mõistusega liiklusohutuse liidreist-korravalvureist.Kel oleks autoriteeti ja asjast arusaamist.Mitte nii,et poisid,riigikassa tühi,no tehke midagi!Võtke märgid 30 km/h jala peal kaasa,oma föönid ka ,ja passige põõsais.Ja et igamees tooks õhtuks 55 tuhat kassasse!
Ja üldse,kui mõnda rikkujat näete,väänake käsa ja tehke täislaks ära!Hunt sellega,et politsei olgu liikleja juhendaja ja abimees.Kohe näkku ja...makku!
Et jätkame LE täitmist pelgalt politsionääri pärast.Kas nii jääbki?
Ikka tervitustega
E.P.
Olgu seekord.Kes korralik,sai juba aru.Jobule vala kui hane selga vett.Kuid tahaks vähe nostalgitseda,arutleda teemal:kuidas sai võimalikuks,et olime murdmatus liidus oma väikese läänevabariigiga nii edumeelsed.Kõige korralikumad,eeskujulikumad ses suures laagris,kus ülemaks sm.Libre (Leonid Iljits Breznev hüüdnimega Puhmaskulm).
Võite ju vaielda,kuid mu isiklik arvamus on järgmine:Kuna ENSV RAI ehk Riikliku Autoinspektsiooni ülemaks oli mõneti karismaatiline Hellat Rumvolt, mu mälus miilitsapolkovniku aukraadis,tema asetäitjaiks Kalju Vainola ja Harri Taidre (kõik kolm agarad ohutu liikluse propageerijad ja eestvõitlejad).Mäletan 70-ndaid,kui Ajakirjanike Liidu liige ja Rahva Hääle osakonnajuhataja Harri Treial (tänane AL seeniorklubi esimees)moodustas Ajakirjandusmajja autotoimetajaist ühenduse nimega Liikluspress,mis käis regulaarselt koos. V korrusele Rahva Hääle saali kogunesime kord kuus kuulama RAI juhtohvitseride infot hetke valupunktidest vabariigi liikluses. Oli see siis helkurinõude- kampaania või turvavööde kasutamine.Olgu siin öeldud,et Norma oli esinene turvavöö-tootja kogu Liidus ning siitmailt need levima hakkasidki,kui pool ilma juba tarvitas.Motokiivrite nõue(taas esimesena kogu "murdmatus liidus",rehvi turvisemustrite kulumise probleemid vms.jne.Siis jõudsime küll selleni,et Eestile eraldatud sõiduautorehvide fondist piisas vaid 0,8 rehvi soetamiseks ühe arveloleva auto kohta(?)Ja Transpordiministeerium sai signaali Kohtla-Järve protekteerimistehasele lisajõudluse rakendamiseks.Ja kogu aeg oli Rumvolt oma alluvatega liiklusohutuse eest võitlemise rindel. Selgitas,juhendas ja nõudis.Tema asetäitja,hea kirjamees Harri Taidre kirjutas raamatu,lausa liiklusõpiku pealkirjaga "Inimene,sõiduk, tee", mis oli samuti ainulaadne kogu Liidus.Koolidele passis see ülihästi õppevahendiks.Ka Transpordiministeeriumi-ATMMi autoteemaliste kirjutiste konkursi preemiasaajate nimekirja eesotsas oli tihti Harri Taidre nimi.Kokkuvõtteks:selliste "ebanõukogulike" miilitsaohvitseride isikliku fanatismi (ei häbene seda väljendit) najal püsis Eesti ja eestlase kui aruka liikleja maine.Aga täna?Lausa häbi on lauaülemate pärast,kes,suutmata ohjata rahaahneid,altkäemaksuarmastajaid politseimehi,likvideerisid kogu Liikluspolitsei,heitsid lapse koos pesuveega välja.Ja tulemus?Korda teedel pole,isegi lastekodulapsed ostavad romuautosid ja sõidavad üksteist surnuks.No oli seda jama vaja?
Vajaka on täna pädevaist,arukaist,kindla käe ja lahtise mõistusega liiklusohutuse liidreist-korravalvureist.Kel oleks autoriteeti ja asjast arusaamist.Mitte nii,et poisid,riigikassa tühi,no tehke midagi!Võtke märgid 30 km/h jala peal kaasa,oma föönid ka ,ja passige põõsais.Ja et igamees tooks õhtuks 55 tuhat kassasse!
Ja üldse,kui mõnda rikkujat näete,väänake käsa ja tehke täislaks ära!Hunt sellega,et politsei olgu liikleja juhendaja ja abimees.Kohe näkku ja...makku!
Et jätkame LE täitmist pelgalt politsionääri pärast.Kas nii jääbki?
Ikka tervitustega
E.P.
tiistai 4. marraskuuta 2008
EestiPoiss
Terekest kah!Mina,kurbade lohutaja,jälle platsis.Hommikused värske uudiskünnise ületajad tulid täna paaris:kõigepealt jahmatas oma vastseid, tengelpungade raskusest kookuvaid teistest pankadest ülemeelitatud kliente vapustava uudisega Sampo Pank:tõstame eluasemelaenude intresse. Oktoober oli ju kõlavalt mahahüütud pangavahetuskuu,mil kõiki paluti kolida panka,kus neile "sampot"tehakse, nahk üle kõrvade sikutatakse.Ilmselt said mu kolleegid-ajakirjanikud Äripäevast ja mujalt kah samuti aru kui minagi.Et juba kodulaenu võtnuid karistatakse kõrgema intressi(loe:karmima väljalüpsiga).Poeg küll õhtul üritas kuuldut nii lahti mõtestada, et vaid uue laenu tahtjaid ootab kolakas.Kui nii,siis pole ju midagi pahandada. Ent panga sõnameistrid, kõneisikud,pii-err vanakesed suutsid tempu serveerida nii,et uusi pangareegleid kehtestati ühepoolselt vastavalt kehtivaile tavadele(tsitaadi lõpp).Mulle meenus võrdlusena,kuidas liiklushuligaanid kehtestavad ühepoolselt,vastavalt laialt levinud tavadele,uusi kiirusreziime üldkasutatavail teedel.Erinevalt Pangainspektsioonist suudab aga meie Liikluspolitsei nad korrale kutsuda...
Finaaliks:kui pelgalt laenu poole kiibitsejaid röövitakse,põhjendub lugu turusituatsiooniga.Miskipärast jäeti nö otsad lahti:et ka laenu saanuid ootab hirmus karistus.Nii see paljudele kangastus...
Pulmitajatega taas lihtne lugu:kui ei taha ilmaliku laulatuse uut kümnist plekkida,ela nagu seni. Püherda patus või tee midaiganes.Mine paari kõrvalisemas kohas,kus päikesesära ja linnulaul pole veel uusi hinnalipikuid saanud.Sest:
Kilulinna raad on otsustanud ka abiellumistuhinasse pööranud inimesi rahanumbriga ohjeldada.Ka aktsiis noolib oma-täpsustan:kui alles äsja oli pooleliitrine suure mulliga vesilood,mida pulmas ohtralt kulub,50-60 kr.piirimail /per ampull/,siis nüüd rõõmsalt 70-80.Pulmalised kulistavad mönuga.
Täpsustuseks:eelmainit seakari, mitte Tallinna raad mõtles Õnnepalee hinnamulli täis puhuda.Seoses nö olmenumbrite kasvuga(vesi,küte, soojus, elekter)otsustati see pidulik õnnestamistseremoonia (rikkureile) nende laupäevasel päeval hinnata 900 eegu vääriliseks.Vaeserahva-päev:teisipäev jäeti 300 kronu tasemele.Pidades silmas viimase paari aasta aina tõusvat trendi:muudkui abielluvad, patt oleks neile alles jätta nende raha! Analoogselt äsjakosutatud riigilõivudega ARKs--inimesed muudkui marsivad sisse:kellele juhiluba,kellele uus autonumber,kellele uus tehnopass,aga osa raha jääb neile ikka tasku-no milleks?
Ja et positiivse noodiga päevakesele punkt pista:kordan rahvatarkuse-tera:Elu pole üldse kurb,sest palgad ajavad lausa naerma!Aga naer on terviseks-proosit!
Endiselt lugupidavalt
E.P.
Finaaliks:kui pelgalt laenu poole kiibitsejaid röövitakse,põhjendub lugu turusituatsiooniga.Miskipärast jäeti nö otsad lahti:et ka laenu saanuid ootab hirmus karistus.Nii see paljudele kangastus...
Pulmitajatega taas lihtne lugu:kui ei taha ilmaliku laulatuse uut kümnist plekkida,ela nagu seni. Püherda patus või tee midaiganes.Mine paari kõrvalisemas kohas,kus päikesesära ja linnulaul pole veel uusi hinnalipikuid saanud.Sest:
Kilulinna raad on otsustanud ka abiellumistuhinasse pööranud inimesi rahanumbriga ohjeldada.Ka aktsiis noolib oma-täpsustan:kui alles äsja oli pooleliitrine suure mulliga vesilood,mida pulmas ohtralt kulub,50-60 kr.piirimail /per ampull/,siis nüüd rõõmsalt 70-80.Pulmalised kulistavad mönuga.
Täpsustuseks:eelmainit seakari, mitte Tallinna raad mõtles Õnnepalee hinnamulli täis puhuda.Seoses nö olmenumbrite kasvuga(vesi,küte, soojus, elekter)otsustati see pidulik õnnestamistseremoonia (rikkureile) nende laupäevasel päeval hinnata 900 eegu vääriliseks.Vaeserahva-päev:teisipäev jäeti 300 kronu tasemele.Pidades silmas viimase paari aasta aina tõusvat trendi:muudkui abielluvad, patt oleks neile alles jätta nende raha! Analoogselt äsjakosutatud riigilõivudega ARKs--inimesed muudkui marsivad sisse:kellele juhiluba,kellele uus autonumber,kellele uus tehnopass,aga osa raha jääb neile ikka tasku-no milleks?
Ja et positiivse noodiga päevakesele punkt pista:kordan rahvatarkuse-tera:Elu pole üldse kurb,sest palgad ajavad lausa naerma!Aga naer on terviseks-proosit!
Endiselt lugupidavalt
E.P.
sunnuntai 2. marraskuuta 2008
EestiPoiss
Tere!Alustan kirjatööga,mida ammu endale ja mõnele lähedasele inimeselegi lubanud:panen ritta sõnad,kirjeldamaks oma läbielamisi pärast aasta 2002 7.aprillil-just oma lahkunud isa Eduard Jüri poja sünni päeval. Tagantjärele mõeldes läks mul isegi hästi:olin just jõudnud koju Nõmmele mõnepäevaselt nö juubeliürituselt Otepäält, kus Eesti autopressi eliit tähistas koos autoesinduse töötajatega ning uute sinise ovaaliga mudelite proovisõitudega Fordi esinduse 10-aastast taasviibimist vabariigis.
Nautisime kena kevadilma ja lendasime mööda Otepää kandi teid täie mönuga,vahetades autosid ning järgides Fordi tiimi tehtud legendi.Kui ajuhalvatus laksanuks estsõidu käigus,poleks must peale juhitavuse kaotanud autoga lendamist enam nende ridade kirjutajat.Ju istus ingel mu õlal,kui autode omadusi katsetasin...
Olin jõudnud olla umbes aastakese Maalehe auto-ja tehnikalisa toimetaja ametis.Tagasi ajakirjandustööl,kus alustasin 1974 "Õhtuleht-Vecerni Tallina tööstusosakonnas mentori Kalju Mürgi juhendava käe all.
Pärast Belesta sünnitatud Fordi esinduses selle stardiajal töötamist suhtekorraldaja,reklaamijuhi ja koolitusjuhina läksin koondatuna tööle ARK-sse,kus olin tänu oma autominevikule taas sõiduvees. Miinuseks oli vaid äärmiselt niru palganumber:neli tuhat eeku.Mis võrdus mu kuumaksega Hansapangale kodumaja renoveerimiseks võetud laenu eest. Et poeg Tartus Pallases õppis,tuli tema toetamiseks igas kuus vähemalt kaks tuhat kirjutamisega lisaks teenida.ARK-i kaadriosakonna juhatajannale ilmselt ei meeldinud,et ma kirjatööga lisaraha teenisin.Kuid et mu põhitöö selle all ei kannatanud ja tööajal ma muid asju ajama ei jooksnud,kannatas ta katseaja lõpuni välja.Teades,et direktor Eero Tillile kaebamisest poleks tulu.Juhtkond tundis mind kui üdini automeest ega oleks autoteemadel sulejooksust olnud häiritud.Oma varasema 12-tuhandelise palga rea pealt allakukkumine oli nii valus,et kui Maaleht oma esimest autotoimetajat vajas,lahkusin ARK-ist kerge südamega.Kus minu soovitud 8-tuhandelist kuupalka ei saavat isegi direktor,nagu pr. kaader solvunud toonil väitis.
Nonii.Sõidutas siis Info-auto Fordi direktor Putmaker meid tuliuue, testsõidu Ford-Transitiga Järvele.Koju jõudnud,pakkus abikaas grillvorste lõunaroaks. Istun elutoas söögilauas ja sisse astunud naisuke näeb mind ebamäärase liigutusega kahvlit sirutamas."Mis sul viga?"mäletan küsimust.
Eimiskit,ainult vorst pistab jooksu.Kui kätte saad,on kõik O.K. kiitsin ja kukkusin.
Nõmme haiglas, oma koduküla tõbilas sain mõned päevad hiljem taas pildi ette.
dr.Vares,sihvakas keskealine arst,oli väga hoolitsev.Kuid minu ajukahjustus insuldist/ajuveresoone lõhkemisest/ oli selline,et mu lalinat,seda artikuleerimata kõnet suutis mõista vaid kõik need päevad mu voodiserval istunud abikaas.Ka olin ilma tasakaaluta patsient,kel voodiserval istumine ja lusika suu juurde tõstmine oli ilmvõimatu.Toideti kui last,vahetati pamperseid ja vaid mängunurk oli puudu tagasipöördest titemaailma.Ent voodil lebav juurviljasarnane olend pole isegi lapse nime ega mängukanne väärt!
Aga oma unistustes olin ikka tegija!Sest see osa mu pööningust,mis elu jätkumist suunas,oli vist kahjustamata.Kui dr.Vares küsis palati ukseavale näidates, kas selle piire näen,sai ta solvunud mehe vastuse:
"Kuidas ma siis autoga koduväravast välja sõidan,kui piire ei märka?"
"No sina,õnnetuke,ei sõida enam kunagi mingi auto roolis"nägin teda pilguga vastamas.Vähemalt nii mulle tundus.
Edasi lugege juba sellest,kuidas Järve haiglapäevad möödusid ning millisesse musta auku sadasin,kui koju tagasi viidi.Seniks kõige paremat!
Ikka lugupidavalt
E.P.
Nautisime kena kevadilma ja lendasime mööda Otepää kandi teid täie mönuga,vahetades autosid ning järgides Fordi tiimi tehtud legendi.Kui ajuhalvatus laksanuks estsõidu käigus,poleks must peale juhitavuse kaotanud autoga lendamist enam nende ridade kirjutajat.Ju istus ingel mu õlal,kui autode omadusi katsetasin...
Olin jõudnud olla umbes aastakese Maalehe auto-ja tehnikalisa toimetaja ametis.Tagasi ajakirjandustööl,kus alustasin 1974 "Õhtuleht-Vecerni Tallina tööstusosakonnas mentori Kalju Mürgi juhendava käe all.
Pärast Belesta sünnitatud Fordi esinduses selle stardiajal töötamist suhtekorraldaja,reklaamijuhi ja koolitusjuhina läksin koondatuna tööle ARK-sse,kus olin tänu oma autominevikule taas sõiduvees. Miinuseks oli vaid äärmiselt niru palganumber:neli tuhat eeku.Mis võrdus mu kuumaksega Hansapangale kodumaja renoveerimiseks võetud laenu eest. Et poeg Tartus Pallases õppis,tuli tema toetamiseks igas kuus vähemalt kaks tuhat kirjutamisega lisaks teenida.ARK-i kaadriosakonna juhatajannale ilmselt ei meeldinud,et ma kirjatööga lisaraha teenisin.Kuid et mu põhitöö selle all ei kannatanud ja tööajal ma muid asju ajama ei jooksnud,kannatas ta katseaja lõpuni välja.Teades,et direktor Eero Tillile kaebamisest poleks tulu.Juhtkond tundis mind kui üdini automeest ega oleks autoteemadel sulejooksust olnud häiritud.Oma varasema 12-tuhandelise palga rea pealt allakukkumine oli nii valus,et kui Maaleht oma esimest autotoimetajat vajas,lahkusin ARK-ist kerge südamega.Kus minu soovitud 8-tuhandelist kuupalka ei saavat isegi direktor,nagu pr. kaader solvunud toonil väitis.
Nonii.Sõidutas siis Info-auto Fordi direktor Putmaker meid tuliuue, testsõidu Ford-Transitiga Järvele.Koju jõudnud,pakkus abikaas grillvorste lõunaroaks. Istun elutoas söögilauas ja sisse astunud naisuke näeb mind ebamäärase liigutusega kahvlit sirutamas."Mis sul viga?"mäletan küsimust.
Eimiskit,ainult vorst pistab jooksu.Kui kätte saad,on kõik O.K. kiitsin ja kukkusin.
Nõmme haiglas, oma koduküla tõbilas sain mõned päevad hiljem taas pildi ette.
dr.Vares,sihvakas keskealine arst,oli väga hoolitsev.Kuid minu ajukahjustus insuldist/ajuveresoone lõhkemisest/ oli selline,et mu lalinat,seda artikuleerimata kõnet suutis mõista vaid kõik need päevad mu voodiserval istunud abikaas.Ka olin ilma tasakaaluta patsient,kel voodiserval istumine ja lusika suu juurde tõstmine oli ilmvõimatu.Toideti kui last,vahetati pamperseid ja vaid mängunurk oli puudu tagasipöördest titemaailma.Ent voodil lebav juurviljasarnane olend pole isegi lapse nime ega mängukanne väärt!
Aga oma unistustes olin ikka tegija!Sest see osa mu pööningust,mis elu jätkumist suunas,oli vist kahjustamata.Kui dr.Vares küsis palati ukseavale näidates, kas selle piire näen,sai ta solvunud mehe vastuse:
"Kuidas ma siis autoga koduväravast välja sõidan,kui piire ei märka?"
"No sina,õnnetuke,ei sõida enam kunagi mingi auto roolis"nägin teda pilguga vastamas.Vähemalt nii mulle tundus.
Edasi lugege juba sellest,kuidas Järve haiglapäevad möödusid ning millisesse musta auku sadasin,kui koju tagasi viidi.Seniks kõige paremat!
Ikka lugupidavalt
E.P.
Tilaa:
Kommentit (Atom)
