EestiPoiss

Tere talv!Loen värskest nädalalehest,oma lemmikust- Luigepoja Expressenist,et Eesti noored geid tulid kapist välja.Peidus olles pole nad nukrutsedes aega kaotanud:meisterdati ohtralt vikerkaarevärvilisi kleepse, millega on kavas dekoreerida söögipaikade ja teenindusasutuste ukseavad. Näitamaks,et märgitud paigus on omasooiharad "samuti oodatud"
/et kõik olevat justkui oodatud/.Aga sel juhul peaks olema vikerkaare all suured tähed HEI,mis märgistaks HEteroInimeste oodatud visiidid samuti?
Olgu kohe hakatuseks öeldud,et minu näol pole tegu homofoobiga,kuigi mu kaasa Liisa vahel nii arvab-minu suht sarkastiliste remarkide põhjal, mida kipun pillama,kui järjekordselt homopropagandaga laiutama kiputakse.Minu kui paadunud heteroinimese arvates tehke mis tahate,kui seejuures ülearu ei kilka.Ja kui naabri nurruloomale meeldib,abielluge minupärast või selle vöödilise kiisuga.Oma asi,kui loomake suguakti ekstaasis teid siit ja sealt küünistab(?)Las igaüks jääb oma(harjunud) liistude juurde.Mulle imponeeris Arvo Kukumägi hiljutine kreedo ETVs:elu olgu kiire,autod olgu head,naised kaunid,sihvakad ja pikajalgsed,viin kange ja veel midagi taolist mulle meelde jäigi.Mida ütleks kogu komplotile vastu üks peiduurkast väljunu,too kapisõber.On tal midagi vastu panna,mida saaksin tõsiselt võtta,et teda kah meheks pidada?
Sorry,see vist oli ebaeuroopalik ja ebakorrektne küsimuseasetus.Tegelt laseks ma taimetoitlasel rahulikult loobuda täna Nõmmel Buldogi Pubis pakutust: komplektlõunaks hernesupp,kodune seasnitsel keedukartuliga ja kange must kohv.Kui ei taha,nosige idusid ja salatilehti,et jänkud teid kiruksid.Ja AA klubi liikmeil lubaks ma loobuda piisast kangemast kas piisa mahlaga või päris teravalt.Sest olen ju moodsalt tolerantne.Teletähed ja moegurud käigu koos balletipoistega või ilma Angeli ukselinki teretamas kasvõi x korda päevast,mul poogen.Ja kuigi olen kuulnud,et suures Mikihiireriigis juba ravitavat teise vennikese ahtrit himustavat jorssi tulemuslikult, kauni tibiga voodissesaatmisega.Kui mustikahuviline saab ja pakub kõrvulukustavat seksi lahedale naiskale, kes lukustab kaks meetrit kauneid jalgu poisi seljal mispeale kutil läheb lausa pilt jalutama,ongi omasooiharusega väidetavalt jokk ja mutt.Ja M.O.T.T.
Vabandan,kui keegi mu avalduse peale solvus.Kuid mind ärge oma paati tirige,asjatage isekeskis.Ja olge nii mönusad kui ise tahate.Olen kuulnud,et see tee pole omavalitud.Kes ei taha jätkata,helistagu teisest klubist sõbrale, perearstile või apteekrile...


7

EestiPoiss

Hommikust.Täna tahaksin avaldada oma hämmingut ja imestust eilse põneva,mitmes mõttes kordaläinud 29.oktoobripäeva üle.Umbes pool aastat tagasi sündis mu peas idee korraldada Ajakirjanike Liidu egiidi all hariv väljasõit ajakirjanikele koos asjaomaste pealikute ja lauaülematega. Teemaks liiklusohutus ja sellega kaasnev probleemistik, pearõhk liiklussurmade vähendamisele kasvõi Põhjamaade nivoode piirimaile.Paneks piiri tendentsile,et täidame LE nõudeid ainult politsei pärast. Ja et igas kodus kasvaks liikluskuulekas liikleja,et iga laps juhiks autos roolisolija tähelepanu lahtisele turvavööle ja keelduks sõitmast äsja alkot manustanud juhi(isa,ema,venna, õe juhitud autos).Pikalt kirjeldasin eelnevad pelgalt seetõttu,et taoline ettvõtmine Liikluspolitsei, Maanteeameti, ARKi ja seaduseandja ning autopressi esindajatega seisab mu failipööningul elik kupli all alles plaanitud asjade riiulil ning saab teoks niipea,kui mõttekaaslased kokku saan.Aga too eilne päev teadvustas hoopis, et vaatamata mu pikale, mitmenädalasele eelteavitusele EALiidu liinis ja otse oma sidevahendite: interneti ja mobla abil jäid Pessibussist, mis sõitis kolme Maavalitsusse:Raplasse,Paidesse ja Viljandisse koos Autoettevõtete Liidu ja veofirmade esindajatega (tasemel kvoorum,kas pole), ometi eemale mõnedki kohalike väljaannete esindajad pluss inimesed liikumisest Kodukant.Kellelt oodanuks sisutihedaid,asjakohaseid küsimusi otsustajaile ja vedajaile.Kusjuures maakondades oldi valmistunud meeldiva põhjalikkusega:kõikjal laksati ekraanidele diagramme ja ülevaateid oma regiooni ühisveonduse korraldusest.Igas nimetet paigas oli reisijaveo korraldajaina ametis pädevad,asjalikud ametnikud.Kellele ma maainimesena võiksin julgelt loota:nemad valdavad teemat ega otsi põhjendusi,vabandusi miks üks või teine Maali-tädi ei pääse tohtrile,poodi või lähilinnakese apteeki,postimajja etc.
Ega ma oodanudki auditooriumi neid, kes päriksid:Miks mu uksealune Õunauppina-peatus ära kaotati?Kuid otsustajaid ohjavad,suunavad või liikumisvõimaluste eest tänu avaldavadki inimeses maavalitsuste saalides olnuks omal kohal.Seda enam, et ma ei piirdunud pelgalt Kodukandi kohalike liidrite teavitamisega, vaid ka kontrollisin,kas info päral.Jääb vaid nentida,et ju siis pole olukord veel päris kehv,või juhtusime paigusse,kus pole suurt midagi kiruda/parandada.Tore on.
Tagasiteel Tallinna olid mõttetalgud vedajate Liidu tippjuhi Villem Tori eestvedamisel.Sai täiusliku varustusega,firmale Bussireisid kuuluva nashkistmete ja kohvimasinaga mitmemiljonilises sõiduriistas vaadatud monitoridelt päevakava lisamaterjale ning lepitud kokku,et Pressibussi sõit ei jää viimaseks.Vajadusel tuleme jälle kokku...
LugupidamisegaE.P.

EestiPoiss

Jalutasin täna, 2008 viinakuu keskpaigas, Järve Selveri raamaturiiulite(alkoserveeringu,kui Vassili Ivanõchi teadmisi inimkeelde tõlkida)vahel ja uudistasin suure mulliga vesiloodidele laksatud uusi hinnasildikesi.Tuli mitugi puhku meelde noorusaeg, kui 3.62 maksnud "Piirivalvur" elik rohelise sildi ja mütsiga laiatarbeviin vahetus kallima, 4.12 maksva "Ekstraga".Tollele mõtlesid murdmatu liidu andekad alkonaudid kohe välja kaks definitsiooni.Esitähtedest moodustatud "Ehh Kak Stalo Trudno Russkomu Alkogoliku" ja teise-"Ekonomiceski Krah Sovetskoi Torgovli Radujet Amerikantsev".Ja krahh oli see küll ostjale,kuid seegi riik toetus suuresti hundijalavee tuludele.Sest oli ju pooliskase viinuski omahind kusagil 60 kopika ringis (?)Tulin täna täiesti kaine peaga mõttele, miks ka tänane Eesti taas alkonautide janule loodab ja hõbekõride patu palga - maksatsirroosi läbi õitseda tahab.Kas teie teate?Ju ikka seepärast,et otsustajad nii toona kui täna on ühesama haridusliku põhja ja ettevalmistusega :diplomeeritud NLKP Kõrgemas Parteikoolis.Sõnaga koolivennad ja -õed.Poliitiliselt rautatud,kui Nadja Krupskaja mehe kaasvõitlejate terminoloogiast kinni pidada. Sest seltsimeeste keeles tähendas "politiceski podkovannõi" ülimat ustavust kod Krupski püstitatud eesmärkidele.Nende valguses sammume helgesse tulevikku ja kaugemalegi veel ka täna,kahtlustan ma.
Eelnevale tuginedes kahtlustan vahel endamisi,kas tegin ikka õigesti kui käte ja jalgadega komparteisse astumise vastu sõdisin.Esmalt siis, kui sõdurina punaarmees 1966-1969 poolvägisi ses suunas karjatati kui lambukesi neid sõjamehi, kes ohjeldamatult ei vallatlenud ukraina samagonniga.Mis oli ausaltöelda üks jubedamaid vedelikke mu elus.Ja kui veel kuulsin,et külade müügisamakat aetakse lehmasõnnikust,kadus viimanegi januraas mu kurgust.Ja teine,karmim nõue ühineda kompartei eduka väesalgaga tuli siis,kui Transpordiministeeriumi pressis ajalehte toimetasin.Partorg kutsus välja ja käis peale kui uni:tubli peatoimetaja,teed head lehte,pead parteis olema!Kas siis teen veel parema,mängisin lolli. Ivahnenko solvus:Ära lollita.Ma ei saa komparteisse tulla, kuna olen juba seksuaaldemokraatlikus, pareerisin. Pole NLiidus sellist parteid, sotsiaaldemokraatlikku,väitis ta vastu.Minule oli just meenunud Vladislav Korzets, kes Pikris väitis,et tema on oma koju Serva t. moodustanud seksuaaldemokraatliku partei rakukese (?)Nüüd mu parteivürst pahandas ega kutsunud mind enam kunagi liituma.Nähes täna, kuidas toonased seltsimehed on taas pumba juures, jagavad puid ja maid ning elu peremeestena toimetavad kus aga midagi pudeneb,kipun tõega mõtlema-milleks mulle ausa inimese nimi ja maine, kui võiksin elada täna helges olevikus ja samuti tõotada kõigile kergeusklikele veel helgemat tulevikku.Kuidagi hilja olen targaks saanud,kas pole?
Ikka lugupidamisega
E.P.







/korgiga laiatarbeviin vahetus 4.12 maksva "Ekstra" vastu

EestiPoiss

No tere!Minuga vaat siuke lugu,et olen lausa puhastverd EestiPoiss: vahel mõtlen,et kahju- minust ei saanud soomepoissi,kuna jäin hiljaks "valguse kätte tulekuga",nagu ütlevad itaaallased.See õnnestus mul alles aastal 1947,lausa 6.oktoobril.Ajalukku süüvides tundub justkui ülekohtusena,et tulin ilmale pärast suurt sõda.Kui eestlaste ja minu maa saatus oli otsustatud.Ning ei jäänudki 1966 muud üle,kui minna lambukesena traataia taha,sundaega teenima vene kroonusse, tervelt kolmeks pikaks aastaks.Erinevalt mõnestki oma koolivennast ja Nõmme poisist,keda tundsin,valisin oma tee.Olen end eluaeg pidanud kainelt,ratsionaalselt mõtlevaks kaalutlevaks olendiks.Nii ka kroonuikka jõudes leidsin,et targem oleks end sellele katsumusele võimalikult hästi ette valmistada ja okkaline tee läbi käia selmet nuputada mõni haigus,tekitada mõni terviserike,mis mind hoiaks eemale vene karu käppadest.Et olin algkoolipoisina elanud tänaseks kurja kuulsusega Kopli liinidel ja omandanud karmidel nö "ellujäämiskursustel" vene kogukonnas eksisteerimise põhitõed ja vajaliku aktsendivaba varu minu kodumaa vallutanute roppusterohkest keelest, tulin punaarmeest läbi nagu soe nuga võist.
Isegi mu koolieelne õnnetus oli kasuks:lapsena kukkusin hullamishoos diivanilt nägupidi vastu kapinurka,pealegi õnnetumal kombel.Ülemise kahe esimese paarislõikehamba liibuvad nurgad murdusid ja tekitasid kesk suud kolmnurkse ava hambumisse.Kroonumineku eel või lausa kroonus paigaldati nende peale kroomitud metallkroonid-nägin välja nagu otse vene külast või Rummu vangilaagrist tulnu.Ja kui zeljonõid e rohelised nagu mina hakkasid pärast väeossa jõudmist "vanakestelt" e.kolmanda aasta olijailt vett ja vilet,mõnitamisi ja kolakat saama,jäin mina sellest meeldivast võimalusest ilma.Sest niipea,kui asi karmiks kiskus ja väeosa kraaklejad-löömamehed ründasid, rusikad rullis, vahel taburetid näpus. Vöörihmad ümber sõrmenukkide keritult, vahel sabapidi käes ja pandlad õhus lendlemas ründasid,avasin mina vastu astudes oma plekkhammastega retsilõuad ja valasin bandjuugad üle Balti laevastiku madruste kõige mahlakama sõnavaraga. Paisata järjestikuiseid roppusi oma veerand tundi midagi kordamata oli suurepärane tulemus isegi sündinud venelase jaoks.Sealt ka nende huligaanide piiritu austus minu vastu.Lisaks tekitasid respekti minu pealinlase päritolu-ikkagi Tallinnast!Ja see,et meie,7 eestlast, ei käinud kunagi kitumas ega rünnanud esimesena,ei varastanud kellegi tumbockast hambapastat,suitsu ega saapaviksi,vaid ostsime staffi ise väeosa poekesest.Niipalju siis kombekast käitumisest punaste armees.Kuid see polnud veel kõik:vaja läks ka autojuhiluba.Läksin autokooli,et mitte roomata õppustel Venemaa põhjatus poris,vaid istuda roolis.1965 jõuluks saingi C-kategooria autojuhiks ehk kutseliseks sohvriks.Kool,kus käisin Ehitustehnikumi õpimgute kõrvalt, oli Viru ja Uus-Sadama t.Pika kabiiniga õppesõidu- veoautot GAz-51 pargiti Uuel t.siseõue garaazis.Veebruarist olin juba Volga roolis Tallinna Taksopargi limiitkolonnis,mis teenindas keskasutusi ja ministeeriume.Minu shefiks sai Liha-ja Piimatööstuse ministri I asetäitja Sannamees,u.40-aastane sümpaatne,rahulik ja sõbralik juhtivtöötaja.
Armees ohvitserid küsisid,et juhiluba sul on, sõitnud ka oled?Sain uhkusega hääles vastata,et tunnen Volgat ja olin ministri asetäija sohver.Võeh valevorsti,pole sa ei parteiliige ega sõjaveteran,kuidas siukene auto ja amet usaldati!Sa valeta midagi usutavamat,poiss!Solvunult istusin toolile ja urahtasin:Kui ei taha,ärge uskuge!alles siis,kui mind saadeti tuletõrjekomandosse suure punase maastikuauto,kolme veosillaga ZIL-157 juhiks ja nähti mind autoga toime tulevat,paistsid uskuvat. Eriti usaldusväärsena tundusin poolteist aastat hiljem,kui mind saadeti 12 km eemale oblastilinna Hmelnitskisse poliitosakonna ülema polkovnik Kondratenko autojuhiks. See kuu aega GAz-69 roolis olin tõesti sõduriõnne tipul!Elasin koos varustuslao napi meeskonnaga omaette majas,rivist ja muust jamast prii.Ainult oma sohvrielu ja mitte vana gaziku korrashoid ja juhtimine.Toitlustus priima, tihti sõime koos lennuväeohvitseridega(teenisin ju lennuväe abiteenistuses),Ühel ööl 1968 äratas meid üldhäire ja k3-5 hommikul kihutasin mööda linna,otsides kokku poliitosakonna ohvitserkoosseisu.Kogu linnake oli ärevil,keegi vist ei maganud,mootorid mürisesid ja sõjamasinad kogunesid tänavale kolonnidesse.Ohvitserid olid kõik mornid,toimekad ja vaikisid.Alles kuue paiku koguti me väeosa poliitloengule,kus minu polkovnik "tõukas kõnet".Lühikokkuvõttes:lääne imperialism ohustas täna öösel kogu sotsialismilagrit.Kell 4 hommikul oli Lääne-Saksamaal salaplaan vallutada vennalik Tsehhoslovakkia ja kiskuda see kapitalistide rüppe.Kuid nõukogude luure oli tasemel ja meie armee ennetas kurikavalat plaani poole tunniga!Sotsialismileeri väed tegid ühisdessandi ja vallutasid vennaliku vabariigi,et neid päästa(?)
Iga kahe sõduri kohta jagati välja 600 padruniga kastike Kalasnikovi moona,igamees sai sama automaadi.Ohvitserid vööle püstolid kabuurides.Mulle öeldi:ole valmis sõitma autoga helikopterisse,kui käsk tuleb.Sul seisab ees teenistuse jätkamine Tsehhoslovakkias. Mis seal,s ikka,mõtlesin. sinna ju niisama ei satuks, huvitav vaheldus.Kuid aeg veeres,komandeering lõppes,olin jälle tagasi oma pritsikuuris.Ja ühtäkki sealgi:pritsuautoga lähed Tsehhoslovakkiasse, need jobud seal ei anna meie sõjameestele tilkagi joogivett,lasevad elada metsas telkides,isegi suitsud viiakse Venemaalt meie armeele.Valmistu sõiduks!siis turgatas ohvitsereile: reamees Enno on meie kolmest pritsuautojuhist ainus, kel juhiluba taskus.Nikolai ju lipsas Moskva-Praha kiirrongi eest läbi ja kaotas juhiloa sõjaväemiilitsale.Vadim jõi end linnaloal täis ja tegi lisaks avarii varastatud autoga-juhiluba läinud!
Ja jäigi ära mu turismimatk vene tuletõrjeautoga.Tsiviilis korra ikka Prahat näinud, Karli sillal jalutanud ja ehtsas Tsehhi pubis head õlut libistanud.
Kui turismibussiga tädi poole Pariisi seiklesin.

Haige ühiskonna ebaterved otsused

Ma saaks veel aru,kui mind,Eesti Ajakirjanike Liidu liiget ja poliitiliselt sõltumatut,parteitut elu elanud majandusajakirjanikku, autotoimetajat,ei oleks mahutatud saali osalema äsja,oktoobri keskel Välisministeeriumis peetud ajalooõpetajate rahvusvahelisel konverentsil "Kommunismi kuriteod".Kuigi huvi oli sellest kuuldes.Kuid Maalehe autorubriigis ma vaevalt saanuks selle teemaga löögile pääseda, lehepinda napib meil tavaliselt mujalgi.Niisiis mõtlesin,et mingu need, kel võimalus meedias laiema auditooriumi ette astuda oma ülevaatega sellest äärmiselt põnevast ettevõtmisest.Oma suurimaks hämmastuseks lugesin Luigepoja Expressenist,et otseselt punavõimude vaenata olnud Mart Niklustki ei lastud uksest sisse.Ääärmiselt jabura ettekäändega:saalis polnud kohti(?)
Usun,et konks peitus hoopiski tema avalduses:"Tahtsin osaleda kui mitte ettekandjana,siis vähemalt kuulajana"(tsitaadi lõpp).Eitava vastuse autor, Eesti Ajalooõpetajate Seltsi esinaine Mare Oja käib ilmselt ühte jalga nende vene daamide-ajalooõpetajatega Maarjamaa vene koolidest,kes olevat kategooriliselt kinnitanud:meie ei hakka vene lastele õpetama ajalugu eesti koolide õpikute põhjal-meil on omad,venekeelsed õpikud(?) Kas mõni kooliskäinud inimene ei võiks anda endale aru sellest,et õpetades siin maanurgas,mida Eestimaaks kutsume,kahte erinevat ajalookäsitlust,oleme justkui valmistamas/sättimas ühiskonnale alla viitsütikuga pommi:vene noored teavad taaskordsel Tallinna lõhkumisel/laamendamisel uuesti karjuda: "Eto vsjoo nashee!"
Pakun,nagu öeldud,välja poliitikakauge, kolmanda põlve tallinlase nägemuse.Kuid vanaisana on mul õigus muretseda oma pojapoegade tuleviku pärast, kodulinna ja koduvabariigi pärast,mida valmistun neile jätma.Remargi korras:nende vanavanaisamaja olen juba jätnud!Usun ja loodan,koos haridusametnikega, et üleminek eestikeelsele õppele Eesti koolides lõpetab selle ajalooõpside isiksuse kahestumise probleemi.Ise nad ju teavad,kuidas ajalugu kujunes ning et vendi-vallutajaid võeti vastu sõbraliku kuulirahega Sinimägedes ja mujal?Miskipärast kahtlustan,et need internetikommijad,kes väitlesid(sõdisid sõnadega)vastu Harjumäe nõlvale kerkivale Vabadussõja mälestussambale,on ajalooga tutvunud tolle muukeelse õpiku põhjal,millest teatud impeeriumimeelsed veel kümne küünega kinni hoiavad.Kaua veel?